8 küsimust kandidaadile: Marju Lauristin
«Kiired muutused suurema poliitilise integratsiooni suunas on hädavajalikud»

Marju Lauristin.

FOTO: Toomas Tatar / Postimees

Postimees küsib Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Sotsiaaldemokraatide esinumber Marju Lauristin leiab, et kiired muutused  Euroopa Liidu suurema poliitilise integratsiooni suunas on hädavajalikud.

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
 Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
     Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Pooldan hüpet tulevikku koos põhimõttelise mõttelaadi vahetusega: senisest tugevam, majanduslikult ja poliitilisest ühtsem ja efektiivsem  Euroopa Liit on õigustatud vaid siis, kui selle põhieesmärgiks on kõigi EL elanike nii materiaalse kui vaimse heaolu tagamine. Kõik muu – majandus, julgeolek, keskkonnakaitse, taristu bürokraatia vähendamine, eelarvepoliitika – peavad olema selgesti seotud selle põhieesmärgi poole liikumisega ning allutatud Eurooapa Liidu kodanike esinduse – Europarlamendi -  demokraatlikule kontrollile.

Inimeste heaolu algab lähimast ümbrusest, järelikult on ka Euroopa Liidu tegevuses oluline prioriteediks seada kõigi omavalitsuste võimekuse saavutamine, Euroopa omavalitsuste harta põhimõtete täielik realiseerimine koos regionaalarengu ja maaelu arengu toetamisega EL eelarvest. See  peaks aitama kaasa  ääremaastumise vältimisele ning võrdväärsete eneseteostusvõimaluste olemasolule iga EL nurgas, et tagada inimestele võrdväärne elukvaliteet oma kodukohas, alates perede elutuingimustest ning lastekaitsest ning lõpetades  töökohtade ja vajalike avalike teenuste kättesaadavusega. Teisalt on inimeste heaolu lahutamatult seotud kultuuriga nii kitsamas, kultuuriloomest osasaamise mõttes kui ka laiemas, ühiskonnas valitsevate väärtushinnangute  ja käitumisnormide mõttes.

Euroopalike väärtuste järgimine ja rahvuskeelse kultuuriloome toetamine nii regionaalsel kui rahvusriikide tasemel peaks olema Euroopa Liidus sama oluline kui majandusedu saavutamine.  Mis aga puutub majandusarengut, siis Euroopa Liidu senine suurim saavutus – ühtne turumajandusruum, mis hõlmab nii kapitali, kaupade ja teenuste kui inimeste vaba liikumist – pole võimalik ilma jätkuva majandusliku ja poliitilise integratsioonita. Kuid integratsioon ei saa olla omaette eesmärk, vaid ikka põhieesmärgist – inimeste heaolust lähtuv ning  XXI sajandi maailmamajanduslikke ja geopoliitilisi reaalsusi mõistlikult arvestav.  See kõik tähendab Euroopa Liidus seni üsna vähese läbipaistvuse ja järjekindlusega rakendatud  subsidiaarsuse printsiibi hoopis konkreetsemat ning enesekriitilisemat rakendamist. Ja last but not least- loodan, et Ukraina kriis on avanud kõigu poliitilise integratsiooni vastate silmad sellel, et Euroopa rahvaste julgeolek sõltub otseselt sellest, kui efektiivne ja üksmeelne on Euroopa Liidu välispoliitika. Selles osas on kiired muutused  suurema poliitilise integratsiooni suunas hädavajalikud.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Euroopa Liidu panus julgeoleku suurendamisse peaks minu arvates kaasajal hoopis rohkem keskenduna nn pehme jõu arendamisele ja edukusele infosõjas ning elanikkonna  psühholoogilises kaitses, jättes ‘kõva jõu’ arendamise eeskätt NATO osaks. Samas pean vajalikuks Euroopa Liidu ja NATO hoopis aktiivsemat partnerlust Euroopa julgeoleku tagamisel ja maailma rahuliku arengu kindlustamisel. Praeguste reaalsuste taustal on äärmiselt murettekitav NATO rolli alahindamine ning Euroopa ja Ameerika liitlasriikide koostöö alavääristamine.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Euroopa Liidu põhieesmärgi – kõigi elanike heaolu- tagamiseks peaks Euroopa Liidul olema ka liikmesriikide sissemaksetest sõltumatu tulubaas, mida looksid teatud üle-euroopalised maksud. Neid makse tuleks rakendada valdkondades, mis ületavad rahvusriikide regulatsioonivõimekust, kus põhilisteks ‘tegijateks’ on suured rahvusvahelised kontsernid.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Vaidlused 2014-2020 eelarve struktuuri üle näitasid kätte kitsaskohad – ebapiisav vahendite hulk innovatsiooni arendamiseks, mitmete ränkade sotsiaalsete probleemide kuhjumine liikmesriikide õlgadele.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Selleks, et Euroopa püsiks maailmas konkurentsivõimeline, tuleb kindlasti ühiselt rohkem panustada teaduse ja tehnoloogia arengusse, kõrgtehnoloogiliste töökohtade loomisesse kõigis liikmesriikides,  kõrg- ja kutsehariduse kvaliteedi tõstmisse ühtlasemale tasemele, teisalt aga ka sotsiaalse koormuse leevendamisele liikmesriikides seoses immigratsioonisurve tugevnemisega kolmandatest maadest, EL-sisese tööjõu liikumise ning tööealise elanikkonna vananemisega.  Arvestades rahvusvahelist olukorda, seisab paratamatult ees ka  kaitsevõimekuse tõstmine. 

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Esmatähtis on saavutada liikmesriikide poliitiline üksmeel vastuseisu vajalikkuses Venemaa agressiivsetele ambitsioonidele. Nõustumine nii karmimate majandussanktsioonidega kui ka  nn pehme jõu arendamisele suunatud meetmetega  nõuavad  paljudelt vanade liikmesriikide poliitikutelt loobumist oma senisest sinisilmsusest  ning EL idapartnerluspoliitika põhimõtete muutmist vastavalt Krimmi kriis järel kujunenud  uuele olukorrale.  See nõuab meilt kõvasti selgitustööd, milleks pean väga oluliseks ka Europarlamendis toimuvaid arutelusid.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Nagu eelpool selgitasin, pean vajalikuks mistahes EL meetmete rakendamisel rangemat kriitilst läbikaalumist sellelt seisukohalt, kui mõttekad nad on Euroopa Liidu subsidiaarsuspõhimõtte seisukohalt. Kindlasti tuleb jälgida, et nn ‘Brüsseli bürokraatia’ narrused ei paisuks mitmekordseks tänu kohalike ametkondade vähesele kriitikameelele ja mugavusele.  

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis - mis komisjonis, mis valdkondades?

Lähtudes oma erialast, eelistaksin tegeleda sotsiaalprobleemide ning kultuuri- ja haridusprobleemidega. Samas olen valmis nii oma sotsiaaldemokraatide fraktsioonis kui suhtluses teiste frakstioonidega aktiivselt osalema  julgeoleku- ja välispoliitiliste probleemide selgeksrääkimisel ning kaitsma Eestile olulisi  punkte eelarvearutelus. Teeksin kõik, mis võimalik, et sillutada Ukraina teed demokraatliku ja stabiilse ühiskonna suunas EL idapartnerlusprogrammi raames. 

Tagasi üles