8 küsimust kandidaadile: Kai Künnis-Beres
«Euroopa Liidu tulud peaksid tulema eelkõige keskkonnamaksudest»

Kai Künnis-Beres

FOTO: Erakogu

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Roheliste valimisnimekirja teine number Kai Künnis-Beres leiab, et Euroopa parlamendist peab saama liidu kõige mõjukam ja tähtsam organ.

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata siia.

Kindlasti viies tee: mõttelaadi vahetus. Liit praegusel kujul on liialt bürokraatlik ja kulukas. Esineb sisulist ebavõrdset kohtlemist, mille üle protestimine on bürokraatlike põhjendustega maha surutud. Peaks hakkama kehtima reaalne üle-euroopaline demokraatia ning realiseeruma kodanikualgatus. Rohkem tuleks arvestada piirkondlikke iseärasusi ning võimaldada liikmesriigi traditsioone ja rahva tahet arvestades erinevaid lähenemisi.

Euroopa Parlamendist peab saama liidu kõige mõjukam ja tähtsam organ, nii nagu näeb seda ette teooria. Parlamendi volitusi tuleb oluliselt laiendada ning Parlament peaks tegelema oluliste küsimustega, mitte raiskama aega ja raha pisiasjade ülereguleerimisele.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Euroopa Liit peaks kindlasti tegelema kaitsevaldkonnaga, vähemalt niikaua kui Venemaa ja võibolla veel mõni teinegi riik tunnistavad reaalselt vaid jõudu. Paraku kuulub ka inimene loomariiki, kus positsiooni määrab tänaseni suurus ja jõud. Kui ei ole jõudu (kaitsejõudu) siis ei ole loota teiste austust ega teki endal kindlustunnet. NATO-le lootes tuleb silmas pidada, et alati ei pea NATO huvid kattuma igas küsimuses Euroopa Liidu huvidega.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Euroopa Liidu ühised tulud peaksid tulema eelkõige ressursi ja tarbimise maksudest, st keskkonnamaksudest. Maksma peavad need, kes meie ühist ressurssi kasutavad ja seda rohkem, mida raiskavamalt ja elukeskkonda reostavamalt nad seda teevad. See ei tähenda, et ressursse ei tohiks kasutada, vaid peab ärgitama innovatiivseid lahendusi leidma, mis oleksid ressursse säästvad, taaskasutavad ja keskkonnasõbralikud. Uute lahenduste leiutamine, väljatöötamine ja rakendamine looks uusi huvitavaid töökohti, motiveeriks ja annaks noortele perspektiivi. Üheks juba praegu suhteliselt hästi  toimivaks üleeuroopaliseks keskkonnamaksuks on süsinikuheitmete maks.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Euroopa Liit peaks suutma kiiremini ja garanteeritult rahastama teadusuuringuid ja nende baasil väljatöötatud tehnilisi lahendusi, mis panustavad inimeste elukeskkonna ja tervise parandamisse, st võimalikult laialdast positiivset mõju omavatesse tegevustesse. Tuleks rohkem vaadata tulevikku. Rahastamine peaks olema pikemaajaline, et head ja jätkusuutlikud ideed jõuaks täielikult realiseeruda ning nende arendajad, ei peaks aega raiskama järjest uute ja uute taotluste ja põhjenduste kirjutamisega. Praegu toimub meie väärtusliku inimressursi (ka aja) põhjendamatu raiskamine, mis omakorda pidurdab edasiliikumist. Jätkusuutlikud ja üldsuse tegelikku heaolu parandavad ideed ei tohiks kaotsi minna, ega nende kandjad väsida. Selline lähenemine rahastamisse motiveeriks noori õppima ja teadlasi pingutama. Bürokraatlikku asjatundmatut kontrolli ja põhjendamatut aruandlust tuleb vähendada ja liigse bürokraatia alt vabanevad vahendid tegijatele suunata.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Jätkuvalt tuleks panustada majandusliku ja sotsiaalse lõhe vähendamisse liikmesriikide vahel. Veelgi tuleks suurendada panustamist keskkonnapoliitikasse, et kaitsta elanike tervist ning säilitada rikkumata elukeskkond ka meie järeltulijatele. Samuti tuleks tõsta Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimet maailma mastaabis läbi teadus- ja arendustegevuse.

Loobuda tuleks liigsest pisiasjade reguleerimisest.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Arengud Krimmis on näidanud, et praegune Putini võim tunnistab vaid jõudu. Manitsemine pole aidanud Venemaaga asju ajada varem, ega aita nüüdki. tegutsema peaks ühtselt.  Esimese asjana tuleks lõpetada täielikult Euroopa riikide poolne relvade müük Venemaale. Teiseks tuleks rakendada sanktsioone, mis ahistaks eelkõige Venemaa juhtfiguure (poliitilist ladvikut ja nendega koostöö tegijaid) - isiklikust heaolust ei taha ükski rikkur loobuda. Sellest tuleneks surve Putinile. Selline variant oleks parim, kuna ei kannataks lihtne vene inimene. Suur osa maailmas ringi käinud vene kodanikke hindab Euroopalikke väärtusi ja tahab nendest osa saada. Seega on oluline kõrvaldada infosulg ja arendada koostöövõrke (hea võimalus selleks annab internet). Samuti tuleb toetada Ukraina pürgimist Euroopa Liitu ning aidata Ukrainal liikuda Kopenhaageni kriteeriumite (demokraatia, õigusriik, turumajandus) täitmise suunas. Positiivne tuleb olla ka Gruusia ja Moldova liitumistahte suhtes, kuna praegu käib võitlus ka liitlaste pärast.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Mina pooldan läbimõeldumaid lahendusi. Kui midagi keelata või asendada peab see uus toode olema oluliselt parem - ressurssi, keskkonda ja tervist säästvam ja kõigile elanikele kättesaadav. Energiasäästu aspektist on hõõglampide keelustamine õigustatud, eriti sooja kliimaga piirkondades. Külma kliimaga piirkondades ei ole hõõglambi produtseeritus soojus teatud oludes raiskamine, vaid mõnel juhul ainus või lisakütte võimalus. Reaalne elu on keerulisem ja seni kui me ei ole kõik heal elujärjel ei tohiks üldkasutatavatele tarbekaupadele väga rangeid keeldusid rakendada. Palju rohkem säästaks elektrienergiat taastuvressurssidel põhinevate kütteviiside (soojusvahetid, päikesepaneelid, jne) laialdasem kasutuselevõtt. Samuti saab üsna palju säästa kui mittevajaliku tuled nii kodudes, asutustes kui tänavatel ära kustutada, mitte üle kütta ja üle tarbida. Tolmuimeja võimsuse piiramine ei ole praegu oluline teema, tegeleda tuleks üldisemate säästulahendustega.

8. Millises valdkonnas näeksite end tegutsemas Brüsselis - mis komisjonis, mis valdkondades?

Olen hariduselt bioloog-ökoloog, tegelenud Läänemere tervise, joogivee ja keskkonnatoksikoloogia teemadega. Õpetanud neid minule südamelähedasi valdkondi ülikoolides, pidanud loenguid ametnikele ja teistele huvilistele. Tänu teadustööle, tööle veepuhastusjaamas ja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Keskuse (JRC) veedirektiivide osakonnas oman head ülevaadet veega seotud probleemidest, keskkonna saastajatest ja nende mõjust nii loodusele kui inimesele. Pean oluliseks, et otsustajad teaksid, mida nad otsustavad. On palju nii tervist kui ka keskkonda kahjustavaid tegureid, mille suhtes tuleks vastu võtta kiiremaid ja resoluutsemaid otsuseid. Tervis on jätkusuutlikkuse alus ning peab olema erinevate otsuste tegemisel esimeseks prioriteediks. Inimesse, üht kõige olulisemat ressurssi, tuleb suhtuda säästvalt ning eripärasid arvestavalt. Puhast vett tuleb kõrgemalt väärtustada. Saastamata keskkond tagab puhta toidu. Koduelu kemiseerimine ei tee õnnelikuks, vaid haigeks ja viljatuks. Kõigi nende küsimustega tahan ma tegeleda  Euroopa Parlamendi keskkonna, rahvatervise  ja toiduohutuse komisjonis. Huvi pakuks osalemine tööstus, teadusuuringud ja energeetika ning põllumajandus ja maaelu areng ning kalanduse komisjonis (oman PhD mere ökoloogias).

Tahan tegutseda ka selle nimel, et reaalne elu (töötasud jne) Euroopa Liidu liikmesriikides ühtlustuks ja ikka paremuse suunas. Et uued liikmesriigid ei peaks tundma alaväärsuskompleksi. Leiaksin võimaluse informeerida Parlamendis toimuvast Eesti rahvast ja  oma valijaid.

Tagasi üles