Hiljuti Rahvaliiduga taasliitunud ning erakonna esimeheks kandideeriv Juhan Aare lubab ekspertide nõuandeid järgides viia järgmistel valimistel riigikokku uskumatuna tunduva hulga rahvaliitlasi.
Juhan Aare: minu trump on elukogemus
16. juuni 2010, 17:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olete öelnud, et Rahvaliidule tuleb uues riigikogus kümme saadikukohta. Mis annab julguse selliseks väiteks, milliste konkreetsete sammudega te sellise saavutuseni jõuate?
Rahvaliitlased saavad uues riigikogus vähemalt kümme kohta. Sellise väite põhjendus on eeskätt aga see, et Rahvaliit on suur ja tugev ning regionaalselt hästi esindatud erakond. Meil on väga huvitav programm ja meie põhiprobleem ei ole olnud mitte erakonnas ja tema programmilistes seisukohtades, vaid selle käpardlikus juhtimises. Käpardlik on olnud Rahvaliidu juhtimine viimase paari-kolme aasta jooksul, kui erakonna ees seisis Karel Rüütli.
Rahvaliit on organisatsioonina väga elujõuline. Noorteorganisatsiooni näol on tegemist väga arvestatava järelkasvuga ja erakonnal on selge ideoloogiline nägemus, kuidas Eestis asjad peaksid käima. Nüüd lisandub asjatundlik juhtimine. Peame oma erakonna uute juhtorganite kõrvale moodustama ka õukoja tunnustatud asjatundjatest, akadeemilise ja hea äritaustaga inimest, kes annavad erakonna uutele juhtidele nõu, kõige kaalukamate otsuste vastuvõtmisel.
Ehkki aega ei ole palju, tuleb tööd teha kõvasti.
Aega ei ole palju, kuid avalikkus näeb Rahvaliitu siiski killustatuna, mitte tugeva organisatsioonina.
Killustatust niiväga ei ole. Need, kes olid sotsidega ühinemise poolt - need on tänaseks lahkunud ja lahkunuid on umbes sadakond. Üle 9000 liikmega erakonna puhul on see tühine arv ja toob erakonnale ainult kasu. Ebakindlate inimeste lahkumine ainult tugevdab erakonda ning mitte ei lisa probleeme, vaid võtab neid vähemaks.
Sisemine ühtsus on erakonnas äärmiselt suur ja seda näitas ka see, et erakond ei andnud järgi väga tugevale välisele survele, mille eesmärk oli lõhkuda ära suur ja kaua tegutsenud erakond. Manöövri eesmärgiks oli see, et ebaõnnestunud juhid püüdsid enda poliitilist tulevikku kindlustada. Nad tahtsid minna teise erakonda, kus neile pakuti häid kohti ja selle nimel olid nad valmis erakonda lõhkuma. Kuna erakond suutis selle välise surve väga hästi üle elada ja tänaseks oma ridu veidi puhastada, siis võib öelda hoopis, et tegemist on tugeva ja enesekindla erakonnaga.
Kui saate erakonna juhiks, siis miks peaks noorem põlvkond teid või Arvo Sirendit teadma ja toetama? Kas mitte mõni noorem ei sobiks erakonna ette paremini, et noori kaasata Rahvaliidu poolt hääletama?
Minu endised kolleegid, võitluskaaslased ja sõbrad tegid sellise ettepaneku ja kui ma olin asjaolusid kaalunud, siis otsustasin ka ettepaneku vastu võtta. Mis puudutab vanust, siis tegelikult nõuab erakonna juhi roll lisaks akadeemilisele haridusele ka elukogemust. Noortel inimestel ongi sageli see probleem, et nad on täis häid ideid ja energiat, aga puudu jääb elukogemusest. Karel Rüütli probleem just selles oligi. Tal ei olnud sellist elukogemust, mis oleks võimaldanud nii suurt erakonda juhtida. See on ikkagi väga vastutusrikas tegevus. Vastutusrikkamgi kui mõne firma juhtimine, sest oma tegevusega mõjutad sa ju kogu riigi ja rahva käekäiku.
Ka USA president Ronald Reagan sai presidendiks 69-aastaselt. Paljud arvasid, et ta on ehk liiga vana ja näitleja pealekauba. Aga ta osutus kõigi aegade kõige tegusamaks presidendiks, kelleta me ehk oleksime praegugi Nõukogude Liidu koosseisus. Nii et vanust ei näe ma mingi probleemina.
Minu tegevus on olnud väga pikka aega seotud televisiooni ja filmide tegemisega. Need on valdkonnad, kus käib meeskonnatöö ja väga erinevad põlvkonnad töötavad koos. Mulle pakub suurt rõõmu kaasa aidata noortele, kes tahavad midagi teha ja kellel on häid ideid ja energiat. Olen paljude noortega viimastel aastatel koos tööd teinud ja ma ei ole tunnetanud, et ma ei saa neist aru. Ma ei näe mingit lõhet enda ja minust 30 aastat nooremate vahel.
Olete korra juba Rahvaliidu liige olnud, miks lahkusite?
Astusin erakonnast välja 2005. aastal. Astusin välja peamiselt seetõttu, et juba tol ajal nägin väga tõsiseid sisemisi juhtimisprobleeme. Mitte erakonna tasemel, vaid maakondlikul tasemel. Olen sündinud kala tähtkujus ja kui vesi läheb halvaks, siis ujub kala paremasse vette. Sain toona aru, et ma ei suuda olukorda paremaks muuta ja et ma ei olnud paljuga toona nõus, siis ma tegin lihtsa lahenduse.
Siit tekib kohe küsimus ka Villu Reiljani kohta, kes oli tol ajal erakonna ees. Kas teil oli etteheiteid ka temale ja te näete tema puudumisel nüüd oma võimalust?
Tol hetkel ei olnud küsimus Villu Reiljanis, vaid Lääne-Viru organisatsiooni tegemistes. Reiljani kohta aga ütlen, et täna peame lähtuma nendest kohtuotsustest, mis on tema suhtes langetatud. Samas tegi Villu Reiljan inimesena ja Rahvaliidu patrioodina ära väga suure töö selleks, et erakond ei laguneks ja selle tegevuse eest väärib ta kindlasti tänu ja lugupidamist.
Erakond on teinud ka ettepaneku moodustada komisjoni Reiljani kohtuasjade uurimiseks. Kui selliseid huvilisi on, siis las need inimesed tegutsevad, kuid ma leian, et täna ei ole see kindlasti erakonna jaoks põhiküsimus, millele oma tähelepanu ja energiat suunata. Erakonna silme ees on see teema aga päevakorrast maas.
Kas te viimastel valimistel kandideerisite?
Ei.
Aga järgmistel kandideerite?
Juhul kui ma osutun valituks Rahavaliidu kongressil, siis loomulikult kandideerin ma riigikogu valimistel.
Rääkisite ennist, et kaasate otsuste tegemisse spetsialiste erakonnaväliselt. Mis võiks nende huvi olla, mida te vastu annate?
Pakume võimalusi Eestimaa elu edendamiseks. Valitsemine tähendab eeskätt teenimist, see ei ole äritegevus. Peame olema valitsejatena need, kes on huvitatud oma riigi ja rahva elu arendamisest, mitte otsima endale huvitavaid võimalusi.