Riigikogus tekkis täna elav arutelu teemal, et fraktsiooni saavad esindada inimesed, kes ei kuulu enam sellesse erakonda, milles nad riigikokku kandideerisid.
Seadusevaakum lubab riigikogus tegutseda ka fantoomfraktsioonil
15. juuni 2010, 17:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna oli esimesel lugemisel Rahvaliidu fraktsiooni eelnõu, mille järgi saaks riigieelarve kontrolli komisjoni liikmeks varem fraktsiooni poolt esitatud Tarmo Männi asemel Jaan Õunapuu, kuna Mänd ei ole enam fraktsiooni liige. Samas on aga enda lahkumisest Rahvaliidust ja erakonna parlamendifraktsiooni lagunemisest teada andnud teiste seas ka Jaan Õunapuu.
Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde sõnas, et kuigi komisjon põhimõtteliselt toetas selle ettepaneku menetlemist riigikogus, on tegelik elu aga alati märksa mitmekesisem ja värvikam kui see, mis paberil kirjas on.
«Ühtepidi me teame, et niisugust moodustist nagu Rahvaliidu fraktsioon faktiliselt ei eksisteeri. Teistpidi jällegi juriidiliselt me teame, et fraktsiooni võib moodustada ja sellesse peavad kuuluma vähemalt viis sama erakonna kandidaatide nimekirjas kandideerinud riigikogu liiget,» ütles Linde ning lisas, et see asjaolu on seaduse mõttes täidetud.
Samas tunnistas ta, et seadusandja on omal ajal jätnud tähelepanuta võimaluse, et ühe erakonna nimekirjas riigikokku saanud ja seal fraktsiooni moodustanud inimesed liituvad hiljem teiste erakondadega, kuid fraktsioon toimib edasi.
Esindab kahte parteid
«Ega meil seaduses selle kohta täna midagi öeldud ei ole. Eks võib aru pidada, kas see on kohane ja mõistlik, aga niisugused mõtted minul põhiseaduskomisjoni juhina praegu peas olid, mis aga ei takista puhtformaalselt ja juriidiliselt meil selle eelnõu menetlemist.»
Seega on praegu võimalik ka see, et kui mingis komisjonis on igast fraktsioonist üks esindaja, siis tegelikkuses võib seal olla küll igast fraktsioonist üks esindaja, kuid samas on mõnel erakonnal hoopis kaks esindajat. Seda näiteks juhul, kui Õunapuu saab komisjoni liikmeks, kuid samas saab temast ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige.
Kuigi rahvaliitlane Ester Tuiksoo meenutas riigikogulastele, et praegu veel ei ole ühtki dokumenti, mis kinnitaks, et Rahvaliidu fraktsiooni enam ei ole, ei ole Linde sõnul see takistuseks sel teemal arutlemiseks. «Elu alati värvikam kui see, mis on paberil kirjas, ja nii sinu kui ka sinu fraktsiooni kohta kehtib see 101 protsendiliselt,» vastas ta Tuiksoole.
ERRi nõukogu osas pole selgust
Sama küsimus on ka fraktsiooni esindaja koht näiteks rahvusringhäälingunõukogus. Veidi aja eest riigikogust süüdimõistva otsuse tõttu lahkunud endise rahvaliitlase Villu Reiljani asemel sai ERRi nõukokku Karel Rüütli.
Rahvusringhäälingu seaduse järgi nimetab riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ka ühe esindaja igast riigikogu fraktsioonist riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni. Kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg ütles Postimees.ee’le, et täit selgust selles osas ei olegi, et mis saab Rahvaliidu fraktsiooni lagunemisel nende kohast ERRi nõukogus.
«Kui fraktsiooni ei ole, siis võib seda käsitleda ka nii, et kui fraktsioonist inimene valiti, siis lastakse ikkagi sel koosseisul lõpuni tegutseda. Teine võimalus on koheselt see koht kaotada ja ringhäälingu nõukogus jääks üks koht vähemaks. Praegu riigikogus seda juriidiliselt uuritakse,» rääkis Kreitzberg.