Tallinna Ülikooli politoloogi Tõnis Saartsi sõnul on Eestis ka varem väikeerakondade liitumisi olnud, kuid väljapaistva juhi ning meeldejääva meediakampaaniata nad ikkagi riigikokku ei jõua.
Saarts: tavavalija näeb väikeerakondi kui «igavesi kaotajaid»
14. juuni 2010, 22:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saarts ei usu, et Eesti Kristlike Demokraatide (EKD) ja Eesti Rahvusliku Liikumise (ERL) koondumine Eesti parteimaastikul olulist efekti tekitaks ning nende tõenäosus ületada viie protsendi künnist pole politoloogi hinnangul samuti üleliia suur.
Saartsi sõnul on ka Rahvusvahelise Noortekoja (JCI) kavandatava uue erakonna edu valimistel küsitav, seda enam, et kogu üritus on hetkel suure küsimärgi all ja pole üldse kindel, kas uus partei üldse luuakse.
Uute jõudude eduks on Saartsi hinnangul vaja ennekõike kahte eeltingimust: väljapaistvat ja avalikkusele tuntud liidrit ning arvestatavaid ressursse valimiskampaaniaks. «Praeguste uudiste valguses ei näe me kumbagi,» märkis ta.
Eestis on väikeerakondade liitumisi Saartsi sõnul olnud varemgi ja riigikokku pole see neid viinud. «Parim näide on hiljutine vene parteide koondumine. EKD ja Rahvuslik Liikumine on muidugi hoopis teise sõnumiga erakonnad, kuid tavavalija teab neist vähe ja pigem vaatab neid kui «igavesi kaotajaid», kellele häält andes on see lihtsalt raisatud,» rääkis politoloog.
Liituvad parteid peaksid tema sõnul tegema meeldejääva kampaania ja leidma väljapaistva juhi, et avalikkuses luua endast teistsugune pilt ja oma sõnumit rohkem valijale teadvustada.
Saartsi arvates on ka vähe tõenäoline, et kõiki Eesti väikeparteisid õnnestuks ühe mütsi alla koondada, sest kuigi neid ühendab rahvuslus, võib sellest ühtse pinna tekitamiseks olla siiski vähe.
«Kindlasti ei saa ühinenud väikeparteid rõhuda väga radikaalsetele loosungitele – radikaalsus ja rahvuslik radikaalsus ei lähe eesti valijatele eriti hästi peale. Isegi Pronksiöö sündmused ei tõstnud marurahvuslike väikeerakondade populaarsust,» rääkis Saarts.
Tema hinnangul on noorte ärimeeste seas jutuks oleval uuel erakonnal isegi reaalsem võimalus märtsis riigikogu künnis ületada kui rahvuslaste võimalikul ühenderakonnal, kuna rahvuslaste seltskonda suhtub enamus valijaid üsna skeptiliselt ning rahvuslikud probleemid pole võrreldes majanduskriisi tüsistustega hetkel nii aktuaalsed.