8 küsimust kandidaadile: Kadri Simson
«Tööjõu vaba liikumisega peaks kaasnema ka Euroopa Liidus ühtse miinimumpensioni kehtestamine»

Kadri Simson

FOTO: Erakogu

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Keskerakonna neljas number Kadri Simson leiab, et üle-Euroopaline pensionimakse aitaks leevendada kaotatud maksumaksjatest tekkivat rasket olukorda nt pensionide väljamaksmisel. "Tööjõu vaba liikumisega peaks kaasnema ka Euroopa Liidus ühtse miinimumpensioni kehtestamine, et tagada kõigile eakatele väärikas pensionipõlv."

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina

 Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
     Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Ma toetan sellist tuleviku Euroopa liitu, kus suveräänsed riigid teevad koostööd tagamaks Euroopa majanduskasvu ning konkurentsivõimet maailmas.

Hetkel ei ole Eesti huvides tulevikustsenaariumid, mis võtavad eesmärgiks Euroopa Liidu samastamise eurotsooniga. Mitmel tugeva majandusega liikmesriigil on õigus mitte liituda euroga ning nende kõrvalejäämine nõrgendaks meie lähiruumi. Samuti pole Eesti huvides ühtsed üle-Euroopalised võlakirjad, sellega võtaksime endile lisakoormuse meist jõukamate riikide võlgade tasumisel. 

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Arvestades meie NATOsse mittekuuluvate põhjanaabrite huvi kaitsekoostöö osas, on mõttekas edasine EL ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika arendamine. Samas pole mõtet dubleerida NATO missioone ega tekitada paralleelstruktuure.

Me peaksime edasi liikuma eelmise kümnendi olukorrast, mida iseloomustas: 'The US fights, the UN feeds, the EU funds' (USA kui NATO põhijõud sõdib, ÜRO toidab ja EL maksab). Euroopa peaks kaitsepoliitikas eelkõige keskenduma tsiviilmõõtme tugevdamisele Euroopa Liidu naabrus- ja partnerlusriikides.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Maksude ühtlustamine tooks Eestile euroopalikud maksud ehk eelkõige Euroopas levinud käibemaksu erisuste toomist ka Eestisse ning klassikalise ettevõtte tulumaksu kehtestamist, mis toimib edukalt kõigis Euroopa Liidu liikmesmaades peale Eesti. Samuti ei saa eirata fakti, et Euroopa Liidu 28 liikmesriigist 22 kasutavad astmelist tulumaksu. Need maksumuudatused kergendaks Eestis keskmist või alla selle palka teenivate inimeste maksukoormust.

Üle-Euroopalise maksu osas peaks keskenduma eelkõige tööjõu vabast liikumisest tulenevale olukorrale, kus meie ja paljud teised uued liikmesriigid on saanud tööjõu doonoriteks. Üle-Euroopaline pensionimakse aitaks leevendada kaotatud maksumaksjatest tekkivat rasket olukorda nt pensionide väljamaksmisel. Tööjõu vaba liikumisega peaks kaasnema ka Euroopa Liidus ühtse miinimumpensioni kehtestamine, et tagada kõigile eakatele väärikas pensionipõlv.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Aastateks  2014-2020 kokku lepitud eelarve on senisest enam panustanud Euroopa konkurentsivõime suurendamisse, töökohtade loomisse ning teadus- ja innovatsioonitegevusse. Meie jaoks on oluline, et ka järgmisel perioodil ei kukuks Eesti toetused märkimisväärselt.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Endiselt on oluline, et Euroopa Liit panustaks majandusliku ja sotsiaalse lõhe vähendamisse liikmesriikide vahel.  Vajalik on ka senisest veelgi suurem panus Euroopa kui terviku konkurentsivõime suurendamiseks maailma mastaabis läbi teadus- ja arendustegevuse.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Eesmärgiks peab olema tegutseda ühtselt, nii sanktsioonide osas kui ka Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamist nõudes. Kui üksikud riigid hakkavad majanduslikest huvidest tulenevalt erijoont ajama, kaotab kogu Euroopa Liit tõsiseltvõetavuse.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Veel mitmed üksikküsimused on olnud Euroopa teemad, aga kui need on toonud üle Euroopa tarbijatele selget kasu, siis me nende üle ei ironiseeri. Näiteks rändlustasude kaotamine mobiiltelefonidele. Eesti täidab kõiki euroreegleid pühamalt ja punktuaalsemalt kui mitmed teised liikmesriigid, mis toob sageli kaasa kulutusi ja nördimust rikkujate suunal. Seega peaks reeglid olema nii mõistlikud, et ükski liikmesriik rikkumisi ei soosiks.

8. Millises valdkonnas näeksite end tegutsemas Brüsselis - mis komisjonis, mis valdkondades?

Tulenevalt mu töökogemusest Riigikogu väliskomisjonis ja riigikaitsekomisjonis, seitse aastat NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsioonis ja enne seda töökogemust NATO PA peakorteris Brüsselis, oleks mulle kindlasti huvitav töö Välisasjade või selle Julgeoleku ja kaitsekomisjonis.

Teise valikuna nimetaksin veel majandus ja rahandus või eelarvekomisjoni. Samas, olen kindel, et igas EP komisjonis on võimalik leida valdkond, mis ka Eestile oluline ja tõhusa töö korral selles komisjonis saab tõestada ka eurosaadikute olulisust Eestile.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles