8 küsimust kandidaadile: Ivari Padar
«Liikmesriikide sissemaksete kõrval peaks olema ka üle-euroopalised maksud»

Põllumajandusminister Ivari Padar.

FOTO: Peeter Langovits

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Sotsiaaldemokraatide teine number Ivari Padar leiab, et  Euroopa Liidu eelarve peaks olema senisest iseseisvam. See tähendab, et liikmesriikide sissemaksete kõrval on olemas ka üle-euroopalised maksud.

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
 Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
     Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Hüpe tulevikku. Euroopa Liidul peab olema ambitsioonikust ning suurem ja koordineeritum koostegutsemisvõime. See on ainus võimalus, kuidas hoida ennast maailmas jõulistel positsioonidel.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

NATO roll liitlasriikide kaitsmisel peab jääma ka tulevikus NATO ülesandeks. Samuti peab Euroopa Liit suutma panustada kriiside ennetamisse ja lahendamisse oma lähiümbruses või vahetus huvisfääris.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Toetame kindlasti seda, et Euroopa Liidu eelarve oleks senisest iseseisvam. See tähendab, et liikmesriikide sissemaksete kõrval on olemas ka üle-euroopalised maksud. Senine valdavalt liikmesriikide sissemaksetel põhinev eelarve kujuneb pahatihti omakasupüüdlike tagatoa kokkulepetena, mis pärsib Euroopa Liidu ühispoliitikate piisavat rahastamist.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Arvan, et tänaseks kokku lepitud 2014-2020 eelarvestruktuur on hetkeolukorras optimaalne. Kindlasti nii täna, kui ka tulevikus tuleb silmas pidada, et Euroopa Liidu eelarve teeniks Euroopa suurimat konkurentsivõimet maailmas.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Arvestades külma sõja hõngulist rahvusvahelist olukorda, on kindlasti julgeolekupoliitilised teemad esmatähtsad. Selle kõrval loomulikult Euroopa Liidu üldine konkurentsivõime - kas hääbuv ja mugav või edasiarenev majandus.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Nii resoluutselt kui Euroopa Liidul selleks võimalust on. Oleme ausad, Euroopa Liidul puudub võimalus Sevastopoli lennuväljale tunnusteta sõjaväelasi saata. EL on olnud väga tulemuslik enda sees konfliktide ärahoidmisel, aga märkimisväärne võimekus mõjutada elu väljaspool oma piire on nõrk.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Jah, ka hõõglambid ja tolmuimejad on olnud Euroopa Liidu teemad. Ja seda üldises energiasäästu poliitikas. Samas on selge, et need teemad kõlavad ambitsioonikalt, aga nende osatähtsus Euroopa poliitikast on vaid murdosa. Kindlasti peab ELi poliitika kujundamisel vältima teemasid, mis marginaliseerivad Euroopa üldiseid eesmärke. Kindlasti tuleb rohkem inimestele tuttavaks teha neid poliitikavaldkondi, mis tegelikult edasi viivad.

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis - mis komisjonis, mis valdkondades?

Pean oluliseks, et Eesti oleks esindatud välisasjade; majandus ja rahandus; regionaalarengu ning põllumajandus ja maaelu arengu komisjonis. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles