8 küsimust kandidaadile: Ene Ergma
«Euroopa teadus tuleks viia kvalitatiivselt uuele tasemele»

Ene Ergma

FOTO: Toomas Huik / Postimees

Postimees küsib Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. IRLi teine number Ene Ergma leiab, et nii nagu Euroopal on ühtne välispoliitika, peaksime ühiselt mõtlema ka sellele, kuidas Euroopa teadus  jõuaks kvalitatiivselt uuele tasemele. Praegu on meil 28 erinevat teaduspoliitikat, finantsvahendid on killustunud.

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
 Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
     Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Kõige reaalsem on kolmas tee, sest täna on liikmesriigid nii majanduslikult arengult kui ka elatustasemelt kahjuks väga erineval tasemel. Hiljem liitunud postkommunistlikud riigid, kes on pidanud üle minema plaanimajanduselt turumajandusele, ei ole lühikese ajaga veel suutnud järgi jõuda vanadele Euroopa riikidele. Ka hiljutine majanduskriis tabas kõige valusamalt just neid riike.

Euroopa Liidu sees peavad inimeste elatustasemed ühtlustama, mis Ida-Euroopa riikide puhul tähendab üheselt elatustaseme tõusmist. Samuti peab EL senisest palju rangemini korrale kutsuma neid rehepappide kombel käituvaid riike, kes oma vastutustundetu finantspoliitikaga on kogu ühenduse rahakoti ja kannatuse tõsiselt proovile pannud.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Kuna kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole NATO liikmed, peab Euroopa Liit  tegelema ka kaitsevaldkonnaga. EL kaitsevaldkond ja NATO peavad astuma ühte jalga, kuid tuleb vältida dubleerimist, sest täna kaitsekuludeks minev 2% SKTst on tõsine finantskoormus. Julgeolekut ei taga ainult tankid - väga tähtis on ka energiajulgeolek ja majanduslik sõltumatus (või sõltuvus)  kolmandatest riikidest.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks - looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Ei peaks, maksusüsteemi üle peaks otsustama iga liikmesriik ise. Ühiselt tuleb töötada  selle nimel, et liidu sees ühtlustuks inimeste elatustase.

4. Kas EL peaks muutma eelarve struktuuri, mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama. Kas praegused kulutused on piisavad.

Peaks küll ja eriti puudutab see põllumajandusotsetoetusi, mis täna panevad erinevate maade põllumehed väga ebavõrdsesse olukorda. Ka see, et tänu põllumaa eest makstavale toetusele on maa rentimisest kujunemas eraldi majandusharu, ei ole mõistlik.

Kui soovime, et Euroopa Liit muutuks  tõeliselt innovaatiliseks ning teadmistel põhinevaks ühenduseks, siis tuleb suurendada Liidu teadusprogrammide,  eriti aga innovaatiliste rakendusuuringute rahastust.

5. Millistes valdkondades näete ELi rolli suurendamise vajadust, kus see võiks väiksem olla?

Tahaksin siin üles soojendada Euroopa Komisjoni endise teadusvoliniku Philippe Busquin' ideed ühtsest Euroopa teadusruumist. Nii nagu Euroopal on ühtne välispoliitika, peaksime ühiselt mõtlema ka sellele, kuidas Euroopa teadus  jõuaks kvalitatiivselt uuele tasemele. Praegu on meil  28 erinevat teaduspoliitikat, finantsvahendid on killustunud ning peale Ameerika Ühendriikide hingavad meie kuklasse ka BRIC –i maad jne.  Olen välja pakkunud, et algatuseks võiks luua Põhja-Balti (NB) ühise teadusruumi koos erinevate riikide teadusrahade  muutmisega NB ühiseks teaduseelarveks. 

6.  Kuidas peab EL käituma Venemaaga Krimmi kriisi kontekstis?

Euroopa on olnud pehme läbirääkija ja püüdnud vältida jõumeetodeid. Ilmselt on põhjuseks ka see, et enamike eurooplaste mälust ei ole kustunud kahe maailmasõja koledused. Lisaks ka mitmete riikide tihedad kaubandussuhted Venemaaga ja sõltuvus Vene energiaallikatest.

Riikide egoismi ületamine ühise huvi nimel  on vägagi raske ülesanne, kuid julgeoleku küsimustes tuleb teha ühiseid ja mõjuvaid otsuseid. EL peab astuma palju jõulisemaid samme alustades sellest, et tuleb katkestada igasugune relvakaubandus agressorina käitunud Venemaaga.

7.  Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Ei pea. See tuletab mulle meelde, kuidas Nõukogude Liidus poliitbüroo jagas väetisekvoote. Nagu on öeldud – Euroopa Liit peaks olema suur suurtes asjades ja väike väikestes asjades. Hõõglampide keelustamises võiks EL olla kohe nii tilluke, et sellega üldse ei tegeleks. 

8.  Millistes valdkondades näeksite end tegutsemas - millises komisjonis?

Soovin töötada komisjonis Tööstus, teadusuuringud ja energeetika ja Taevas ja kosmos (Sky and Space ) grupis.  Mul on selle valdkonna poliitika edukaks kujundamiseks vajalik kompetents ja tõsiseltvõetav taust. Meil on võimalik edu saavutada Euroopa teadusprogrammide, sealhulgas kosmoseprogrammide realiseerimiselja soovin selles kõigiti kaasa aidata.

Tagasi üles