8 küsimust kandidaadile: Jüri Ratas
«Ma ei pea mõistlikuks maksupoliitikat liikmesmaadele ette dikteerida»

Jüri Ratas.

FOTO: PP

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Keskerakonna teine number Jüri Ratas leiab, et Euroopa Liit ei peaks maksupoliitikat liikmesriikidele ette dikteerima.

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
 Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
     Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)


Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Euroopa Liit on laiapõhjaline ning mitmekülgne ühendus, mille tuleviku üle peavad ühiselt otsustama kõik liikmesriigid. Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Euroopa Nõukogu tegelevad üheaegselt sadade erinevate küsimustega, mistõttu ühte „õiget“ lahendust kogu Euroopa Liidu tuleviku osas pole võimalik välja tuua.

Minu jaoks on väga oluline, et Euroopa Liidus väheneks piirkondlik ebavõrdsus, mis eeldab vaesemate liikmesmaade tugevamat järeleaitamist. Samal ajal on oluline tõsta Euroopa positsiooni ja konkurentsivõimet maailma mastaabis.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Euroopa Liidu esmane ja põhiline eesmärk on teatavasti rahu tagamine Euroopas.  Rahu, leppimise, demokraatia ja inimõiguste edendamise eest pälvis Liit 2012. aastal ka Nobeli rahupreemia. Kaitsevaldkonnas ei ole õige NATO-t ning Euroopa Liitu vastandada, sest teatavasti ei kattu suures osas nende kahe organisatsiooni liikmeskond ega tegevuspiirkond. Küll aga on oluline ja vajalik Euroopa Liidu ja NATO omavaheline koostöö.

Euroopa Liidus tegelevad mitmed institutsioonid julgeolekuküsimustega ning ma ei näe põhjust selle muutmiseks. Näiteks tegutseb Euroopa Parlamendis julgeoleku ja kaitse allkomisjon, 2009. aastal astus ametisse Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (Catherine Ashton), kes on ühtlasi Euroopa Komisjoni esimene asepresident ning välis- ja kaitsepoliitika eest vastutab ka Euroopa Liidu välisasjade nõukogu.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Euroopa Liitu kuulub 28 erineva asukoha, kultuuri ja majanduspoliitikaga riiki. Seetõttu ei pea mõistlikuks maksupoliitikat liikmesmaadele ette dikteerida. Küll aga loodan, et Eesti loobub peagi oma senisest ühetaolisest maksusüsteemist ning võtab eeskuju edukamate Lääne-Euroopa riikide ja Põhjamaade märksa sotsiaalsemast maksupoliitikast.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Euroopa Liidu eelarve puhul toimub alati laiapõhjaline arutelu nii selle mahu kui ka prioriteetide üle ning neid kahte tulebki üheskoos käsitleda. Senisest enam tuleks suunata rahalisi vahendeid liikmesriikide vahelise ebavõrdsuse vähendamiseks (näiteks suurendades Ühtekuuluvusfondi ning võrdsustades põllumajanduslikke otsetoetusi), majanduse elavdamiseks ning uute töökohtade loomiseks. Majanduskriis ei ole veel kaugeltki läbi ning tööpuudus Euroopa Liidus on kahjuks rekordiliselt kõrge. Samuti on Euroopa Liidu pikaajalistes huvides investeeringute suurendamine innovatsiooni ning teaduse arengusse.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Euroopa Liit peab aktiivsemalt tegutsema välispoliitikas ning julgeoleku tagamisel kõikjal Euroopas. Kindlasti on mõistlik jätkata eesrindlikku keskkonnapoliitikat, mis kaitseb Liidu elanike tervist ja heaolu ning aitab säilitada puhta elukeskkonna ka meie järeltulevatele põlvedele.

Senisest vähem tasub Euroopa Liidu institutsioonidel tegeleda inimeste igapäevase elu pisidetailide reguleerimisega. Kurkide kõveruse jms-ga võitlemine devalveerib Euroopa Liidu mainet ja pärsib sisulist tööd.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Euroopa Liidu, Ukraina ja ka Venemaa huvides on heanaaberlike suhete taastamine kõigi osapoolte vahel ning tekkinud kriisi rahumeelne lahendamine. Võtmetähtsusega on siinkohal mitmepoolsete läbirääkimiste pidamine ning Euroopa Liidu ühtne ja tugev välispoliitika.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Euroopa Liidul on küll oluline roll liikmesmaade energiatõhususe tõstmisel, kuid ma ei pea mõistlikuks Liidu tasandil pisiasjade reguleerimist. Euroopa Liidus on mõistlik paika panna ühised eesmärgid ning laiem raamistik, mille sees liikmesriigid iseseisvalt konkreetseid üksikotsuseid langetavad. 

8. Millises valdkonnas näeksite end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Tulenevalt omandatud haridusest ning senisest töökogemusest eelistaksin tegutseda kas majandus- ja rahanduskomisjonis; keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis või regionaalarengu komisjonis. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles