Postimees küsib Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Üksikkandidaat Indrek Tarand leiab, et mistahes muudatust me tahaks, majanduslikumat solidaarsust lõunas või ühtsemat julgeolekupoliitikat meie kandis, saab see toimida ainult tugeva euromandaadi alusel ning saadetuna teadmisest, et Euroopa Liidule rohkemate pädevuste andmine on ainus viis seda luua.
1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)
Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.
Kõik sõltub valimistest: milline tuleb europarlamendi mandaat nii oma poliitilistes värvides kui valimisaktiivsuses. Küsimusepüstitused kas rohkem või vähem Euroopat, kas võtta aeg maha või teha n-ö vigade parandusi tuleb ära unustada. Me ei saa ära võtta rumeenlaste või eestlaste vaba liikumise õigusi. Me ei saa paigal seista või ümbritseda ennast müüriga ei teiste rahvaste ega majanduskriisi eest.
Kui tulevad leiged valimised, siis tuleb Euroopal hoogu maha võtta ja tegeleda vundamendi kinnistamisega. Tahes tahtmata põhjustaks see ka aeglasema lahenduse käimasolevale majanduskriisile. Mistõttu ideaalne oleks liikuda edasi. Muidu jääb EL jälle aastateks tegelema banaanide kõveruse jms, selmet sisuliste küsimustega nagu julgeolek ja kliimavõitlus tegeleda. Seega kolmas variant. Muide, ei Kelam ega Ligi ei vastanud sellele küsimusele, aga Kross jällegi vastas.
2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATO-le), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage, miks.
ELi kaitsevõime ning -eelarved on omadega hädas ning kui asi jätkub, on hädas ka eurooplased ise. Ei ole ühtki põhjust, miks ei saaks Välisteenistus, ÜVJP ja Euroopa Kaitseagentuur eksisteerida koos NATOga. Nad saavad üksteist täiendada, siin ei pea olema vastuolu. Mida enam on eurooplastel põhjuseid, st kokkuleppeid ja suuniseid, oma kaitse-eelarveid suurendada, aga ka suuremas koostöös üksteise oskusi ja võimekusi kasutada, seda parem. Euroopa armee on vajalik nagu olen ka hiljuti Diplomaatias kirjutanud. Meie turvalisus toetub praegu n-ö kahe jalaga taburetile: USA ja Türgi. Kui Euroopa enda julgeolekupoliitikat ühisemaks ei muuda, jätkub ka praegune NATO nõrgenemine.
3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks - looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?
Maksud on igale riigile väga intiimne teema ning vara on rääkida maksude nagu ka näiteks pensionite, miinimumpalga, sotsiaaltoetuste ühtlustamisest. Seda muuseas ka jõukas Lääne-Euroopas. Need on majanduslikud hoovad, mida riigid ega ammugi elukutselised poliitikud niisama käest anna. See on üks neist küsimustest, mida lähima 10-15 aasta perspektiivis rääkida ei saa. Enne on meil vaja tugevamat Euroopat, tugevamat kuuluvustunnet, enne kui EL liiga palju maksukorjamisega seonduma hakkab. Pikas perspektiivis ei maksa seda välistada, sest see oleks märk ühtlasemast ja stabiilsemast elatustasemest. Aga on selge, et ühine rahapoliitika on tugev vaid ühise maksupoliitika korral.
4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri– näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?
Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon on arvukates dokumentides maininud kui väga vähe raha neil on ning kui palju on tarvis juurde. Kuigi eesmärgid võivad olla ka õilsad ja head nagu noorte tööpuudusega võitlemine, siis see on jällegi koht, kus ei maksa edasi minna ei majanduskriisi ega ka ELi enda asjade korralduse pärast. Raha ei kulutata efektiivselt ega ei jaotata mõistuspäraselt. Meil on liiga palju volinikke ja eurokraate, liiga palju tõlkimist, liiga palju tarbetuid agentuure ja kehandeid, mis on üles seatud näilise demokraatia edendamiseks. Selliseid nõuandvaid kehasid, kuhu poliitikud ise oma saadikud aastas paar korda läkitavad (Regioonide komitee) või millel puudub igasugune kokkupuude inimeste tänavalt (Sotsiaalkomitee) on palju. Brüsseli-Strassburgi tsirkusest (200 miljonit eurot aastas) rääkimata. Ühesõnaga, vähem institutsionalismi, rohkem inspiratsiooni.
Kui Liit ei oska rahaga ümber käia, pole ta olukorras, kus raha juurde küsida. Ühine põllumajanduspoliitika on hakanud meilegi meeldima, sest saime rohkem toetusrahasid, aga me ei tohi näha ideaali selles, et kõik saaksidki sama palju kui prantslased. ÜPP moodustab ligi 40% ELi eelarvest, panustades aga Liidu SKTsse vähem kui 2% ja hõivates 5% Euroopa kodanikke. See ei ole proportsionaalne. Rõhk võiks olla mitteurbanistliku eluviisi toetamisel.
5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?
Euroopa peaks kindlasti tugevdama ühist välis- ja julgeoleku poliitikat, milleks ma ka Euroopa Välisteenistuse variraportöörina oma panuse andsin ning jätkan. Viimasel ajal on ka Eestis hakatud rääkima Arktikast, kus Euroopa Liit peab Arktika Nõukogu ja teiste mehhanismide kaudu oma rolli suurendama nagu olen ka aastaid roheliste Arktika variraportööri ja kõneisikuna öelnud. Kliimamuutus ning selle lülitamine ÜVJP tavapäraseks osaks sarnaselt inimõigustega on samuti oluline, kui tahame olla valmis kriisideks väljaspool meie piire, meie piiridel kui ka nt Läänemere piirkonnas. Energiapoliitika vajab Euroopa tasemel lahendust. On imelik, et Eesti ei vaata Arktikas toimuvale energiaallikate vallutamisele keskkonnavaatevinklist.
6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa suhtes käituma Krimmi kriisi kontekstis?
Ajama selja sirgu ning minema sanktsioonidega edasi, külmutama South Streami projekti ning sõjalised koostööprojektid. Olen ka juba kirjutanud, et Mistrali sõjalaev, mis peaks veel praeguste plaanide kohaselt minema Venemaale, tuleks anda ELi kasutusse, kus see saab ÜVJP raamistikus otstarbekalt oma eesmärki Somaalia lahes EU NAVFOR operatsiooni raames täita. Mehhanismid on selle jaoks olemas ning ma tegelen selle suunalise tööga praegu.
Ei maksa aga liiga palju pahandada, kui lõuna-eurooplased nagu Kreeka ja Küpros ei soovi tüli norida, sest nende majanduses on palju Vene raha. Neil on ka Küprose konflikt. Kui Euroopa näidanuks nendega tugevamat solidaarsust varem, oleks meil praegu nendelt solidaarsuse saamisega ehk hõlpsam... Euroopa Liidus ja Parlamendis olles on vaja mõelda globaalsemalt.
7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.
Siiani on Euroopat sellisel moel - ülidetailsete seaduste, aluslepingute ning pretsedenti loovate kohtukaasustega abil - ehitatud. Ajad muutuvad ning Euroopa ei saa sellele jalgu jääda. Euroopa peab edasi liikuma praegusest surnud seisust, kus inimesed ühtaegu ei taha kuulda midagi suuremast integratsioonist ega mõista, et neid lollitatakse majanduskriisi lahendamise pähe lihtsalt paigalseismisega. Mistahes muudatust me tahaks, majanduslikumat solidaarsust lõunas või ühtsemat julgeolekupoliitikat meie kandis, saab see toimida ainult tugeva euromandaadi alusel ning saadetuna teadmisest, et Euroopa Liidule rohkemate pädevuste andmine on ainus viis seda luua. Kui Euroopat võrrelda euromündiga, siis ühel pool on meie soovid ja teisel pool on, paraku-paraku, rohkem Brüsselit. Ühtlasi on keskpärased volinikud aina süveneva bürokraatia ja iseennast taastootva ebaproduktiivsuse juureks. Eestiski on ju plaan volinikuks saata tolmuimeja.
8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis? Mis komisjonis, mis valdkondades?
Internetivabadustega ehk koostööd Marietje Schaake, Jan Albrechti ja teistega tuleb kindlasti jätkata, see valdkond areneb endiselt kiiremini kui seadusandlus ning ükski teine saadik sellega Eestist, tiigrihüpperiigist, tegelenud pole.
Põhiseaduskomisjoni roll suureneb tulevases koosseisus veelgi: selle komisjoni kaudu teeb parlament teatavaks omad nõudmised Lissaboni lepingu muudatustele Euroopa Liidu lepingu Artikkel 48 kohaselt. AFCO võib seda ka ise algatada. Mõistagi on mul omad eelistused, mis aitaksid Eesti huve esindada nii lühikeses perspektiivis (Eesti eesistumine 2018) kui ka pikas perspektiivis (Arktika, Venemaa). Ei saa unustada, et Euroopas asi on Eesti asi ja vastupidi. Komisjonid pole ka kõik, on ka Euroopa Parlamendi asepresidendid ehk selle asutuse büroo, millesse kuulumine aitab samuti Eesti üritusele kaasa. Seega kõik sõltub sellest hämarast tagatoa kauplemisest, mis kohe peale eurovalimisi siin Brüsselis pihta hakkab. Väliskomisjon ja rahvusvahelise kaubanduse komisjon on Eesti huvide poolest väga tähtsad näiteks, aga esialgu tuleb siiski kaarte enda ligi hoida. Või sporditerminites: hea mängija teeb maksimaalse soorituse seal, kuhu treener ta paneb.