Postimees küsib Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. IRLi viienda numbri Eerik-Niiles Krossi sõnul on Eesti huvides tugev riikide ühendus, mis töötab sissetulekute suurendamise ja turvalisuse huvides. «Euroopas peab olema vähem bürkoraatiat ja korruptsiooni ning rohkem jõukust ja vabadust.»
1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)
Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.
Seesuguste tulevikustsenaariumide häda on nende absoluutse rakendamise võimatus. Seega pean vastama, et puhtalt ühte stsenaariumi ma toetada ei saa. Loomulikult olen samas veendumusel, et nii mõndagi peab Euroopa Liidus muutma, sest üha enam tunnistatakse nn revolutsioonilist situatsiooni, kus EL-i "kodanikud ei taha" ja EL bürokraatia "ei saa" vanal moel jätkata.
Pakutud viiest stsenaariumist on reaalses elus ilmselt võimalik rakendada mõne kombinatsiooni. Mulle isiklikult on sümpaatsed elemendid esimesest, kolmandast ja viiendast teest. Ükski liit ei saa tugineda ainult majanduslikele ja mugavuskaalutlustele. Ühise Euroopa kodu mõte seisneb või peaks seisnema ju eelkõige ühises väärtusruumis, ühises tsivilisatsioonis, ühistes aadetes. Euroopa Liidu praeguste majandus- ja sotsiaalpoliitiliste mõõtmete domineerimine igapäevapoliitikas on meid Euroopa põhialustest kaugendanud ja ma usun, et see on ka üks põhjusi, miks paljud eurooplast tunnevad EL-i suhtes teatavat võõrandumist või isegi pettumust. Samas ei saa unustada, et EL-i kui ideaalühendust ei ole kunagi olemas olnud, tema ideaalide poole on vähema või suurema intensiivsusega püüeldud. Seetõttu on julgelt tulevikku sammumine ja Euroopa ülesehituse loogika muutmine vajalik paralleelselt põhiväärtuste esiletõstmisega. Ses mõttes ei ole esimene, kolmas ja viies tee ka tegelikult teineteist välistavad. Viienda tee täielik rakendamine, ehk Euroopa ümberkujundamine sisuliselt liitriigiks on minu arvates Eestisugusele riigile siiski vähemasti täna liiga varajane. Küll toetan ma näiteks ühtset Euroopa energeetikapoliitikat ja üleeuroopalise täieliku pangaliidu loomist. Mõlemad reformid tugevdaksid nii Euroopa kui Eesti konkurentsivõimet oluliselt.
Samuti sümpatiseerib mulle idee tugevdada Euroopa Parlamendi rolli ja õigusi, kuigi erinevalt Teie poolt pakutud variantidest eelistan ma omal ajal näiteks Vaclav Haveli, aga ka Joshka Fischeri ja Tony Blairi poolt soovitatud kahekojalise Euroopa Parlamendi ideed.
2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.
Euroopa on üsna edutult üritanud kaitsevaldkonda ja iseseisvat kaitsevõimet ja võimekust arendada mitu aastakümmet. Nurjus näiteks omal ajal suure hurraaga alustatud Lääne-Euroopa Liidu projekt. Kahjuks on Euroopa kaitsevaldkonna initsiatiivid olnud liiga palju kantud Euroopa ja USA kohati kunstlikult esile tõstetud konkurentsist. Alles viimastel aastatel on suudetud käivitada mõned ettevõtmised, mis võiksid tõepoolest Euroopa kaitsevõimet tugevdada. pean silmas näiteks Euroopa lahinggruppide projekti.
Isiklikuks ideaalina näen olukorda, kus kõik Euroopa Liidu liikmeriigid on ka NATO liikmed, kus Euroopa Liit seab oma liikmetele kohustusliku 2% SKP-st kaitsekuludeks ning saavutatakse suurem tasakaal USA/Põhja Ameerika ning Euroopa vastutustes ja kohustustes NATO sees.
Vastuseks Teie küsimusele, jah ma arvan et Euroopa Liit peaks senisest rohkem tegelema ka kaitsevaldkonnaga, kuid ma pean ebasoovitavaks arengut, mis võiks kaasa tuua NATO ja EL-i konkureerimise selles vallas. Pigem peaks EL olema tõhusam, ühtsem ja proaktiivsem NATO sees sõjalis-poliitilises tasandil, delegeerides samas suurema osa otsest militaartegevust NATO-le.
3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?
Täna on EL-i liikmesriigid selgelt liiga erineval arengutasemel, et ühtlustatud maksusüsteem võiks olla riikide huvides. Eriti puudutab see tööjõu ja nii üksikisiku kui ettevõtluse tulumaksu. Ühtlustamist võiks kujutleda käibemaksu ja mõningate aktsiiside osas, kuid pooldan selles küsimuses igal juhul liikmesriikide vetoõigust.
4. Kas EL peaks muutma eelarve struktuuri, mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama. Kas praegused kulutused on piisavad.
Euroopa eelarve suurim probleem ei ole selle suuruses, vaid selle kasutamise efektiivsuse ja mõistuspärasuses. Mind on alati hämmastanud, kuidas ilusate eesmärkidega Euroopa raha suunatakse sageli projektidesse, mille mõttekuses iga tavaline inimene kahtleb ja mille kasutuse kontrollimiseks tundub väikese liialdusena kuluvat sama palju raha kui projektile endale. Ma usun, et asjaajamise e-teenustele viimine peaks olema Euroopa läbipaistvuse ja inimestele arusaadavaks tegemiseks oluline eesmärk. Ma arvan, et Euroopa eelarve peaks olema läbipaistvam, paindlikum ja selle kasutamine vähem bürokraatiaga koormatud. Ma ei ole täna pädev hindama, kas Euroopa eelarve peaks ilmtingimata olema suurem. Kui vahendeid on, siis suurendaksin kulutusi innovatsioonile, teadusuuringutele ja haridusele.
5. Millistes valdkondades näete EL rolli suurendamise vajadust, kus see võiks väiksem olla?
Euroopa Liidu mõjukuse suurenemiseks on vajalik suurem ühtsus välis- ja julgeolekupoliitikas, samuti energiapoliitikas, mis on tänapäeval peaaegu et julgeolekupoliitika osa. Nendes valdkondades toetan Euroopa tugevdamist. Loomulikult on ka siin väikesel liikmesriigil teatavad riskid, ent usun, et ka Eestile tuleb tugevast Euroopast siin ainult kasu.
On ikkagi üsna uskumatu, et samal ajal kui üks Euroopa riik tunneb end naabri poolt ohustatuna müüvad teised Euroopa riigid sellele naabrile ründerelvastust või kui osa EL liikmeid toetab teiste liikmete huvide vastast gaasitoruprojekti. Euroopa oleks tõsiseltvõetavam, kui loodaks mehhanism oluliste strateegiliste relvamüükide, energeetikaprojektide ja muude taoliste üldisi Euroopa huve mõjutavate otsuste langetamiseks. Täna on ikka veel võimalik, et Vene poliitiliselt suunatud gaasi- ja naftaraha mõjutab mõnede liikmesriikide otsuseid enam kui Euroopa huvid.
Sõltuvalt ehk isiklikust taustas pean oluliseks et EL suurendaks koordineeritust, mõju ja efektiivsust ühtse vastuluure ja küberkaitse valdkondades.
Teisalt on Euroopa Liit n.ö. lihtsates asjades kippunud liikuma liigse bürokraatia ja reguleerituse suunas. Siin toetan kindlasti lähimusprintsiibi suuremat rakendamist.
6. Kuidas peab EL käituma Venemaaga Krimmi kriisi kontekstis?
Euroopa Liit peab mõistma, et teed tagasi endisesse mugavusstooni , kus mõne riigi rikkumiste suhtes pigistatakse majandushuvide tõttu silmad kinni, ei ole. Krimmi annekteerimist ei saa kunagi tunnustada, sest kui seda tehakse, kaotab EL igasuguse tõsiseltvõetavuse vähemasti liikmeks pürgijate osas ja muutub julgeolekupoliitilisest jõust lõdvaks ja põhimõttelagedaks majandusühenduseks. Ei maksa ka unustada, et viimane stsenaarium on enam-vähem praeguse Venemaa valitsuse eesmärk.
EL peab tegutsema Ukraina territoriaalse terviklikkuse nimel ja astuma praktilisi samme, et tagada ukrainlaste vabadus ise oma juhid valida ja riigi poliitika määrata. Selleks on vaja süsteemset ja järjekindlalt ellu viidud meetmete paketti, mis sunniksid Venemaad oma poliitikat muutma. Mõnes mõttes saab see olema Euroopa Liidu väärtuste ja põhimõtete proovikivi. Krimmi osas on tarvis lisaks mittetunnustamise konstateerimisele välja töötada konkreetne ja praktiline mittetunnustamispoliitika koos kõigi sellest tulenevate piirangute, mõjutusvahendite ja õiguslike põhjendustega.
7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.
Mitte ilmtingimata. EL peab välja kujundama üldised keskkonnakaitse ja säästliku majandamise reeglid ja eesmärgid, mille paikapanemisel tuleb arvestada liikmesriikide eripärasid. Konkreetsed küsimused peaksid vastavalt lähimuspõhimõttele jääma liikmesriikide otsustada. EL-i poolsed keelustamised ja ettekirjutused peaksid lähtuma üldistest ja arusaadavatest eesmärkidest ning andma arengule suuna, mitte niivõrd reguleerima üksikküsimusi. EL peaks töötama põhimõttel usalda, aga kontrolli. Kuigi meil on näiteks Kreeka osas siin halbu kogemusi, saab EL toimida siiski ainult eeldades, et liikmesriigid teevad ise ratsionaalseid ja oma eripära arvestades parimaid otsuseid, eriti kõiges mis puudutab kohalikku elu.
8. Millistes valdkondades näeksite end tegutsemas - millises komisjonis?
Hea meelega töötaksin Euroopa Parlamendi Väliskomisjonis ja selle Julgeoleku- ja kaitse alakomisjonis, samuti Kodanikuvabaduste, õiguse ja siseküsimuste komisjonis. Esmajoones huvitavad mind valdkonnad, kus arvan, et EL peaks olema senisest tugevam, aktiivsem ja ühtsem. Samuti sooviksin töötada komisjonis, mis arutab Euroopa Parlamendi reformi. Täna on selleks Põhiseaduskomisjon, ent ma ei välistaks vajadust erikomisjoni järele.