8 küsimust kandidaadile: Jürgen Ligi

Aivar Reinap
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi.
Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi. Foto: Marko Saarm / Sakala

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Reformierakonna viies number Jürgen Ligi leiab, et Euroopa peaks ühtlustama kaudse maksustamise, see on osa ühisturust.

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
 Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
     Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Ma ei nõustu taandama EL valikuid kellegi sõnastatud 5 teele. On valdkondi, kus ühtlasem ja tsentraalsem EL on vajalik (välispoliitika, kauba- ja teenusteturg, rahandus, kaudne maksustamine, CAP jt ), ent paljudel juhtudel on vaja hoogu hoopis maha võtta ja kodutööle rõhuda. Ma ei nõustu „suurema solidaarsusega“ tegematajätmiste eest ega „Eesti asjaga“ Euroopasse murdmisega, küll aga tugevama Euroopaga, kus kodutöö tuleb ära teha ning koos otsustatakse asju, mis sel moel tõhusamad kui eraldi.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Eelkõige peaksid liikmeriigid kaitsesse rohkem panustama ja 2% taseme täitma. Euroopa kaitsepoliitika peaks olema siiski osa NATO tervikust ja EL spetsiifiline julgeolekufunktsioon peaks rõhuma diplomaatiale ja humanitaariale.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Euroopa peaks ühtlustama kaudse maksustamise, see on osa ühisturust. Otseste maksude puhul pole see reaalne, sest selles osas maksusüsteemid ei toeta konkurentsivõimet ning ühtlustamiskompromissid peaksid paratamatult  toimuma konkurentsivõimeliste kahjuks. 

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

See parlament ei käsitle eelarvet. Ent raha ümber tõstmine peaks tulevikus toimuma konkurentsivõime kasuks ning põllumajandustoetusi riikide võrdse kohtlemise suunas vähendades.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Näiteks välispoliitika, kauba- ja teenusteturu, rahanduse, kaudse maksustamise, CAPi puhul on Euroopa keskne otsustamine oluline, samuti peab realiseeruma EL surve koduste reformide ja rahanduse jätkusuutlikkuse saavutamiseks. Ent ma ei tahaks juurde „solidaarsust“, millega stimuleeritaks tegematajätmisi või võlgu olemist, mis maksaks ühiskassast asjade ees, mille eest igaüks peaks ise maksma, mis suruks peale sotsiaalseid standardeid, mis pole juba või perspektiivis jõukohaseid ka kõige jõukamatele. EL eelarve erilist kasvu ei pea ma mõistlikuks. 

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Tugevama diplomaatia ja hukkamõistuga, erinevate ebamugavuste tekitamisega  seotud isikutele, selja pööramisega majanduskoostöös ning muidugi sõjalise koostöö lõpetamisega. Pole reaalne, et fikseeritud olukorda saab kiirelt muuta, ent venelased peavad pidevalt tundma, et agressioon läheb neile kalliks maksma nii majanduslikult kui lugupidamise ja seltskonna  kaotamisega. 

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Kardan, et mitte. Pirnide mõju eri kliimas on erinev ning tolmuimeja võiks siiski tolmu imeda, et ta poleks ainult keskkonnakahju.

8. Millises valdkonnas näeksite end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Rahanduses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles