Lukas: matemaatika riigieksam teeb Eesti rikkaks

Tõnis Lukas
, haridus- ja teadusminister (IRL)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Lukas online-väitlemas.
Tõnis Lukas online-väitlemas. Foto: Margus Ansu

Matemaatika riigieksami kohustuslikuks muutmine aitab muuta Eestit heapalgaliste ja loominguliste ametikohtade rohkeks riigiks, leiab haridusminister Tõnis Lukas tänase online-väitluse omapoolses lõppsõnas.

Küsimus on selles, kas inimesele on vaja suutlikkust kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid, et lahendada kõikides elu- ja tegevusvaldkondades ette tulevaid erinevaid ülesandeid? Arvan, et on.

Selles on jõudnud kokkuleppele ka meie õppekavategijad ja tõstnud esile õpilaste matemaatikapädevuse, mis seisab ühena seitsmest üldpädevusest väärikalt väärtus-, sotsiaalse, enesemääratluspädevuse, õpipädevuse, suhtlus- ja ettevõtlikkuspädevuse kõrval.

Kas me tahame, et teadmistepõhine majandus tagaks Eesti konkurentsivõime? Kindlasti.

Arvestades, et tahame näha oma ühiskonda heapalgaliste ja loominguliste ametikohtade rohkena, mitte ainult alltöövõtjate kodumaana, on tarvis inimesi, kes mõtleksid välja või suudaksid kasutada uusi tehnoloogiaid. Infotehnoloogia asjatundjaks matemaatikat tundmata ei saa.

Paraku langeb Eestis praegu üliõpilasi kõrgkoolidest teiste erialadega võrreldes eriti massiliselt välja just infotehnoloogia, inseneri-, materjaliteaduste ja muudelt täppisteadustega seotud aladelt.

Õpilaste esindaja väide, et väljalangemise põhjuseks on peamiselt sotsiaalsed probleemid, ei ole veenev, sest sotsiaalseid ja rahalisi raskusi tuleb kindlasti ette ka teiste erialade üliõpilaste puhul, kelle hulgas õpingute katkestamine on aga palju harvem.

Matemaatilist mõtlemist nõudvate erialade üliõpilaste lühikeseks jääva stuudiumi põhjus on kehv ettevalmistus matemaatikas.

Kas me soovime, et noor inimene oleks mitmekülgne ning teeks lisaks eesti keelele ja võõrkeelele eksami ka kolmandas olulises keeles – n-ö matemaatika keeles? Jah.

On kummaline, et meil ei ole suur osa majanduse ja avaliku halduse erialadel õppivatest tudengitest pärast põhikooli enam matemaatikaalaseid teadmisi tõendanud.

Kas elu peab liiga lihtne olema ja õppima peaks ainult esmapilgul kergeid asju? Ei pea.

Järelikult on matemaatika tähtis ning 2014. aastast sisse viidav eksam aitab selle mõistmisele ja tähtsustamisele kaasa.

Platon on öelnud: looduse raamat on kirjutatud matemaatika keeles.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles