Lukas: linnade liidule vastaku pigem astroloog

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Toomas Huik

Haridusminister Tõnis Lukase sõnul kuulub linnade liidu jutt gümnaasiumide erastamisest sellisesse kategooriasse, kus vastama kõlbaks pigem astroloog.

«See on poliitiliselt väga fantaasiarohke konstruktsioon, mis nõuab pigem kommentaari astroloogilt,» ütles Lukas Postimees.ee’le.

«Kui me hakkame kõiki paragrahve niimoodi hindama, et kui tuleb võimule rahvavaenulik valitsus, siis oleme poole tunni jooksul kõik skisofreenia ohvrid. Niimoodi ei tohiks tegelikult mõttearendusi teha,» leidis ta,» leidis ta.

Ministri sõnul ei ole õpilase teise omavalitsusse õppima saatmisega seotud tasaarvelduse erakoolide kasvandikele laiendamine kuidagi seotud riigigümnaasiumide asutamisega.

«See ei ole teema ning see ei olnud ka uue seaduse tegemisel teema,» rääkis ta, meenutades, et ka praeguse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kontekstis saaks gümnaasiume erastada, ometi pole keegi seda teinud.

«Erakoolide toomine omavalitsustega tasaarveldamise konteksti on seotud pigem Waldorf-koolide ja teiste alternatiivpedagoogikaga koolide rahastamisloogikaga,» rääkis Lukas.

Tema sõnul ei ole sellistes koolides õppivate laste vanemad just eriti rikkad, kuid teisalt on nad samuti maksumaksjad, nagu tavakoolidegi puhul.

Seetõttu on ministri väitel loogiline ka neile teistega võrdsed mängureeglid kehtestada – kas või lootuses, et see aitab vähendada erakoolide õppemaksu.

Eile riigikogus teise lugemise läbinud koolireformieelnõusse hiljaaegu tehtud muudatus avab ukse gümnaasiumide erastamisele ja lõpuklassides õppimise tasuliseks muutumisele, kardab linnade liit.

Haridusministeeriumi pressijuhi Tarmu Kurmi teatel hakkab arvlemine kehtima mitte ainult teise omavalitsusse õppima asunute puhul, vaid ka ühe valla või linna sees.

Ehk näiteks peab ka Tallinn hakkama samas linnas erakoolis õppiva lapse eest õppeasutusele maksma.

Samas ei tähenda see tema sõnul, et omavalitsus maksab kinni kogu erakoolis õppimise, vaid pigem osa sellest.

Juba praegu saavad erakoolid riigieelarvest toetust – seda nii õpetajate palkadeks, koolituseks, investeeringuteks, õppevahenditeks kui kooli koolilõuna kulude katmiseks.

Erakoolides õpib kokku 3,9 protsenti õpilastest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles