Õpetajate liitu kurvastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) eelnõu puhul enim see, et mitme erakonna vastuseisu tõttu sai sealt välja võetud kahe kooliastme lahutamise nõue.
Õpetajate liit: kahju, et põhikooli ja gümnaasiumi ei lahutatud
1. juuni 2010, 17:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Muidugi on kõige rohkem kahju, et seadusest jääb välja põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine,» rääkis õpetajate liidu esinaine Lehte Jõemaa Postimees.ee’le.
«Õpilaste arvu nii suure vähenemisega kannatab gümnaasiumiosa kvaliteet. Väikesed koolid ei suuda pakkuda gümnaasiumis õppijatele mitmekülgseid valikuid ja pakutud valikud jäävad siiski kooli, mitte õpilaste valikuteks.»
Enamasti on tema sõnul valikud sellised, milliseid õpetajaid koolis on.
«Õpilased aga ei õpi valikuid tegema, otsustama ja seega ka tehtud otsuste üle ise vastutama. Gümnaasiumi õpilased ei saa teadlikult oma edasise tuleviku ja õpingute osas kuigi palju otsustusi teha ega kaasa rääkida.»
Tema sõnul ei teki nii ka tugevaid põhikoole. «Põhikoolid ei saa valida omale häid õpetajaid, sest aineõpetajate tunnikoormus jääb väikeses põhikoolis väikeseks ning head tegijad ei tule sellisesse kooli.»
Võitlesid arenguvestluse eest
Rääkides homme riigikogus teisel lugemisel oleva PGSi eelnõu positiivsetest aspektidest, kiitis Jõemaa, et PGSi on jäetud alles lapse arenguvestluse kohustus, mis vahepeal ühes versioonis oli välja jäetud ja mille säilitamist taotles just õpetajate liit.
«Võib-olla tundub see paljudele õpetajatele imelik, et õpetajate liit soovib nii mahukat tööd sätestada,» rääkis Jõemaa.
Tema sõnul on arenguvestlus meie haridussüsteemis suhteliselt uus asi ega toimi veel hästi.
«Kui aga seda hästi tehakse, on sellest väga palju kasu eelkõige õpilastele, lapsevanematele ja muidugi pedagoogidele endile. Positiivsed arenguvestlused toetavad head taset pedagoogilises töös ja õpilase õpimotivatsiooni.»
Jõemaa kiitis ka seda, et koolikohustuse ülempiiriks jäi ikkagi 17 aastat. Tema sõnul on igati normaalne lõpetada kool 15-16 aasta vanuselt ja vanusepiiri nihutamine oleks olnud põhjendamatu ja kulukas.
Jõemaa väitel on igati põhjendatud ka see, et koolikohustuse mittetäitjaks arvatakse õpilane, kes on puudunud põhjuseta vähemalt 20 protsenti kooliajast.
Õpetajate liidu juht kiitis ka seda, et seadus suurendab õpilase ja lapsevanema vastutust.
«Hea meel on selle üle, et õppijal on kohustus õppida ja et määratletud on pedagoogilised mõjutusvahendid. Vahepeal oli juba tunne, et ainult õpetajal on kohustus panna õpilast õppima, aga õppijal endal õppimiskohustus puudub,» leidis ta.
Jõemaa sõnul aitab eelnõu tõsta ka hariduse väärtust tervikuna. «Kool on koht, kuhu tullakse õppima, mitte nalja tegema.»
Siiski on tema sõnul seaduseelnõu pedagoogilistest mõjutusvahenditest rääkiv peatükk ülereguleeritud.
«Toimivad normaalsed mõjutusvahendid, vestlused, suhtlemine vanematega on loomulik pedagoogilise töö osa ja seda ei peaks seadusesse kirjutama,» leidis Jõemaa.
Tema sõnul peaks seaduses olema kirjas vaid erilised olukorrad, mis nõuavad paljude erinevate spetsialistide koostööd ja keerulisi lahendusi.
Üldiselt leidis Jõemaa, et uus seadus on enam positiivne, õpetajate tööd toetav ja nurisemiseks liidul eriti põhjust pole.