Üksikkandidaatidel on tänavustel europarlamendi valimistel raskem

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Europarlamendi hoone Brüsselis.
Europarlamendi hoone Brüsselis. Foto: SCANPIX

Erinevalt 2009. aastast on seekord Euroopa Parlamendi valimistel nimekirjad avatud, mis teeb üksikkandidaatidel edu saavutamise raskemaks, esmakordselt on Euroopa Komisjoni presidendi nimetamine seatud sõltuvusse europarlamendi valimistulemustest.

Kui möödunud Euroopa Parlamendi valimistel tuli teha inimestel valik kinniste nimekirjade alusel ehk hääletada sai erakonna kui terviku ja üksikandidaadi vahel, siis seekord saab hääli anda konkreetsetele kandidaatidele, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

«2009. aastal otsustas partei ise järjekorra, kes läheb Euroopa Parlamenti Eestit esindama, nüüd otsustavad valija, valijad annavad kandidaatidele hääli ja mandaadi saavad ehk Eestit esindama lähevad rohkem hääli saanud kandidaadid erakonna nimekirjas või üksikkandidaadid, kui nad saavad piisaval hulgal hääli,» selgitas valimiskomisjoni sekretariaadi juhataja Priit Vinkel.

Priit Vinkeli arvates on üksikkandidaatidel võrreldes 2009. aastaga veidi raskem ehk n-ö Tarandit teha saab olema keerulisem.

«Üksikkandidaadil on kinniste nimekirjade olukorras natukene lihtsam erakondadega võistelda, sest erakonnad on ka ainult ühe nimega kantud kandidaatide koondnimekirja,» tõdes Vinkel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles