Riigikohtu esimees Märt Rask tõdes parlamendi ees esinedes, et täitmata kohtuniku kohad tähendavad paratamatult kohtuasjade menetlusaja pikenemist ja õigusemõistmise kättesaadavuse vähenemist.
Rask: tühjad kohtunikukohad vähendavad õigusemõistmise kättesaadavust
20. mai 2010, 15:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kohtutes töötab tänase seisuga 227 kohtunikku, täitmata kohtunikukohti on 15, mis on viimase viie aasta suurim vabade kohtunikukohtade arv – seda olukorras, kus kohtute töökoormus on kõigis menetlusliikides tõusnud,» nentis Rask riigikogus.
Pensionile siirdunud kohtunike kohtadele ei kuulutatud riigikohtu esimehe sõnul mõnda aega välja konkursse.
«Viimase aasta jooksul on justiitsminister küll välja kuulutanud kuus konkurssi kokku 14 kohtuniku ametikoha täitmiseks, kuid täitmata kohtade arv püsib sellest hoolimata kriitilisel piiril, sest kohtunikukoha täitmine võtab kehtiva kohtute seaduse järgi aega alates konkursi väljakuulutamisest kuni kohtuniku ametisse nimetamiseni 9–10 kuud,» selgitas Rask.
«2009. aastal esitati kohtutesse kõikides menetlusliikides rohkem kaebusi, hagiavaldusi ja kriminaalasju, kui 2008. aastal. Kohtute töökoormus kasvas oluliselt. Enneolematult kasvas väärteoasjade arv – 120,8 protsenti. Näiteks Viru maakohtu töökoormus kasvas selles menetlusliigis 552 protsenti,» tutvustas Rask statistikat.
Sellise rekordilise väärteoasjade kasvu peamine põhjus oli tema sõnul kohtutäiturite taotlused, mis esitati kohtule täitemenetluse lõpetamiseks põhjusel, et võlgnikult ei olnud suudetud väärteo eest mõistetud rahatrahvi ühe aasta jooksul trahvi määramisest arvates sisse nõuda.
«1. jaanuarist 2010 on täitemenetluse seadustiku säte, mis maakohtud sisuliselt taotlustega üle uputas, kehtetuks tunnistatud ning kohtutäiturid võivad ise täitemenetluse aegumise tõttu lõpetada. Esitatud näide iseloomustab veenvalt, kui palju sõltub kohtute töökoormus ja sellest tulenev menetluse kiirus seadusandja otsustusest,» rõhutas Rask.
«Vaatamata töökoormuse kasvule, on võrreldes 2008. aastaga, nii tsiviil-, kriminaal- kui ka väärteoasjade keskmine menetlusaeg lühenenud – enim tsiviilasjades 19,9 protsendi võrra,» sõnas Rask.
Tsiviilkohtumenetluse venimise peamiste põhjustena on kohtunikud Raski sõnul välja toonud menetlusdokumentide asjaosalistele kättetoimetamise raskusi.
Samuti pikendavad menetlusaega menetluse peatamine mõne teise õigusvaidluse lahendamise ootel, tsiviilkohtumenetluse keerukus ja sellest tulenevalt kohustuslike menetlustoimingute suur arv.
Kriminaalkohtumenetluses venivad paljude süüdistatavatega kohtuasjad, ka need kriminaalasjad, kus süüdistatav on tagaotsitav.