Riigikohtu esimees Märt Rask hoiatas, et ülemäära kõrged riigilõivud takistavad inimestel oma õigusteks kaitseks kohtusse pöördumist.
Rask: kõrged riigilõivud takistavad kohtusse pöördumist
20. mai 2010, 13:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kohustus tasuda kohtusse pöördumisel riigilõivu on põhiseaduse §15 sätestatud kohtusse pöördumise põhiõiguse riive, selline riive on iseenesest lubatav, kuid see peab olema proportsionaalne,» rääkis Rask parlamendi ees esinedes.
«Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tegi 2009. aasta lõpus lahendi, milles tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks mitmed tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse sätted. Kaldun arvama, et nimetatud põhiseaduslikkuse järelvalve menetlus riigilõivude küsimuses ei pruugi jääda viimaseks,» sõnas riigikohtu esimees.
«Tegelikult on probleem isegi tõsisem, kui mõningate seadussätete põhiseadusvastasus, sest kõrge riigilõiv võib osutuda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6 rikkumiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel on võimalik vähemkindlustatud isikutele anda riigipoolset menetlusabi ka riigilõivu tasumiseks, kuid tuleb mõista, et menetlusabi ei ole olemuselt abi, vaid pigem laen,» toonitas Rask.
Riigilõivust vabastamise kui ka menetlusabi taotluste läbivaatamine suurendab Raski hinnangul oluliselt kohtute töökoormust ja kulutab ebaotstarbekalt kohtute inimressurssi. «Seda ressurssi oleks mõistlikum suunata hoopis kohtuasjade sisulisele läbivaatamisele.»
Rask tegi ettepaneku igakülgselt analüüsida kehtivate kõrgete riigilõivude mõju sellele, kuidas isikutel on tagatud oma põhiõiguste kohtulik kaitse. «Seadusandjal palun lõivumäärad viia proportsioonidesse, mis ei moonutaks kohtusse pöördumise põhiõigust ja vabastaks kohtutes praegu riigilõivust vabastamise ja menetlusabi taotluste läbivaatamisega tegelevat tööjõuressurssi hoopis kohtuasjade sisuliseks läbivaatamiseks.»