Riigikohtu esimees Märt Rask nentis oma aastaettekandes riigikogu ees, et seaduste jõustamine ülilühikese ajaga pole põhiseadusega kooskõlas.
Rask: seaduste üleöö jõustamine pole põhiseadusega kooskõlas
20. mai 2010, 12:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eelmise aasta ettekandes peatusin muu hulgas ühel ebaõnnestunud seadusloome sooritusel, nimelt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse ülikiirel jõustamisel mõne tunni jooksul pärast Riigi Teatajas ilmumist, seega ilma mahuka seaduse tundmaõppimiseks vajaliku vacatio legiseta,» meenutas Rask riigikogu kõnepuldis esinedes.
«Analüüsides tekkinud olukorda ja võimalikke tagajärgi kasutasin nimetatud seadusloome kohta lauset «Selline asi ei tohiks iial korduda!» Kahjuks kordus sama toimingute rida 2009/2010. aasta vahetusel. Uus kohtutäituri seadus võeti vastu 9. detsembril 2009 ja avaldati Riigi Teatajas alles 31. detsembril ning seadus jõustus 1. jaanuaril 2010,» kirjeldas Rask.
«Kohtutäituri seaduse rakendussätetega tehti muu hulgas väga mahukaid muudatusi pankrotiseaduses (kokku 151 muudatust) ja täitemenetluse seadustikus (53 muudatust). Selline üleöö seaduste jõustamine ei ole kooskõlas põhiseadusega,» rõhutas riigikohtu esimees.
«Kahetsusega tuleb märkida, et toodud näidete järgi ei jõustatud seadusi isegi mitte üleöö, vaid sama päeva ööl, mil need välja kuulutati,» tõi ta välja kurioosumi.
«Seaduseandja lugupidamatu suhtumine seaduse adressaatidesse ja üldtunnustatud seadusloome põhimõtete eiramine süvendab nihilistlikku suhtumist õiguskorda. Jään oma eelmisel aastal väljaöeldud mõtte juurde ka seekord: selline olukord ei tohi korduda!» kordas Rask.