Endine õiguskantsler ja praegu advokaadibüroos töötav Allar Jõks tõdes, et hetkeseisuga pole tal kavas valimistel kandideerida ning aktiivsesse poliitikasse minna.
Jõks valimistel kandideerimist hetkel ei kavanda
13. mai 2010, 21:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On normaalne, kui aktiivsed inimesed lähevad poliitikasse, aga poliitikat teha saab ka parteipoliitika väliselt - kirjutada, inimesi harida,» rääkis Jõks ETV saates «Kahekõne».
«Ühel hetkel aga saad aru, et arvamuslugudega ei saa maailma paremaks muuta, et midagi ei ole selles osas, mida sa artiklitega parandada püüad, muutunud. Siis tekib küsimus, kas minna poliitikasse, kas anda oma vaated valija hinnata,» selgitas Jõks.
«Mul on palju häid sõpru, kes pärast poliitikasse minekut on muutunud headeks tuttavateks. Inimeste kõnesse, silmapilkudesse, vaadetesse tekib mingi teine mõõde, sõbrad hakkavad omavahelises vestluses valimisloosungeist tuttavaid sõnumeid tuimalt esitama. Poliitika jätab väga tugeva jälje, muudab inimest väga palju,» tõdes Jõks.
Poliitikasse minna on tema hinnangul mõtet siis, kui seal on võimalus midagi reaalselt ära teha.
«Olen pidanud igas parlamendis esindatud erakonnas pettuma, eri olukordades, eri poliitikate kujundamisel, aga sellist erakonda, kelle puhul öelda, et mu süda kuulub talle, kahjuks pole. Valimistel ma muidugi olen osalenud ja oma valiku teinud,» sõnas Jõks.
Ühtse Eesti suurkogu
«Ühtne Eesti ongi nüüd läbi, see oligi mõeldud ühekordse äratuskellana. Keda ta äratas, sellel on lootust saada vastutustundlikuks kodanikuks. Ühtse Eesti sõnum polnud suunatud poliitilisele eliidile, vaid valijale,» kinnitas NO99 teatri suures projektis osalenud ja Rocca al Mare suurhallis sõnavõtuga esinenud Allar Jõks.
«Uue poliitilise jõu tulek ei annaks seda efekti, mida oodatakse. Aga eks inimesed tahavad ikka uusi nägusid näha,» sõnas Jõks.
Rahavõim kontrollib Jõksi väitel rahvavõimu, kuigi põhimõtteliselt peaks olema vastupidi.
«Näiteks elektrituruseadus (nii käesoleva aasta algul vastu võetud readaktsioon kui ka 2007. aasta seadus) on tehtud kellegi jaoks, sinna viidi ühe erakonna nõudmisel sisse teatud muudatused,» sõnas Jõks.
«Raha eest seadusloomet osta pole Eestis kindlasti nii lihtne kui Moldovas või Gruusias, kus ma olen hiljuti nõustamas käinud, see pole kindlasti reegel, aga seda juhtub,» tõdes Jõks.
«Kindlasti ei peaks tänavapoliitika võtma Kreeka või Läti mastaape, seda ma Eestisse ei tahaks, aga erinevates kommentaariumides oma arvamuse väljendamine näitab teatud mõttes kodanikujulguse puudumist,» väitis Jõks.
«Kui peaksin nimetama riigimehi Eestist, siis tegevpoliitikud välja jättes, näiteks Siim Kallas on riigimees, omal ajal temas nägin riigimehe alget,» sõnas Jõks.