Ansip: kriisiga toimetulekul lähtuti solidaarsusprintsiibist

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansip riigikogu kõnetoolis.
Peaminister Andrus Ansip riigikogu kõnetoolis. Foto: Toomas Huik

Peaminister Andrus Ansipi sõnul lähtuti majanduslanguse mõjudega toimetulemiseks tehtud otsuste langetamisel solidaarsusprintsiibist, kui vähendati üksikisiku tulumaksust omavalitsusüksustele laekuvat osa.

«Riigikohtu hinnangul peab riigil olema võimalus kujundada omavalitsuslike ülesannete rahastamissüsteem vastavaks üldisele majandusolukorrale ja riigi majandus- ja rahapoliitilistele eesmärkidele,» meenutas peaminister riigikogus grupi keskerakondlaste arupärimisele vastates.

«Tulumaksuseaduse muudatustega, mis jõustusid 1. aprillil 2009. aastal, vähendati füüsilise isiku tulumaksust omavalitsusüksustele laekuvat osa 11,93 protsendilt 11,4 protsendile. Seega vähendati 2009. aasta eelarveaasta keskel omavalitsusüksuste olulisimat ja suurimat tuluallikat 0,53 protsendipunkti võrra ehk seaduseelnõu seletuskirja kohaselt 300 miljonit krooni,» kirjutasid arupärijad oma pöördumises peaministrile.

Riigikohtu 16. märtsi lahend 3-4-1-8-09 tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks, et puuduvad õigustloovad aktid, mis sätestaksid, millised kohalikele omavalitsusüksustele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud.

«Valitsussektori tasakaalu parandavad riiklikud meetmed ulatusid 2009. aastal 19 miljardi kroonini, millest kohalikke omavalitsusi puudutas vaid 1 miljard krooni, meetmed arutati eelnevalt läbi omavalitsusliitudega. Juhul, kui kohalikud omavalitsused oleksid olnud valmis oma eelarvepuudujääki vähendama, oleks meetmed nende suhtes võinud olla oluliselt väiksemad,» nentis Ansip.

«Riigieelarve maksutulud sotsiaalmaksuta vähenesid 2009. aastal 11,8 protsenti võrreldes 2007. aastaga. Kohalike omavalitsuste tulud maksudest ning saadud sihtotstarbelistest toetustest ja tasandusfondist on samal perioodil vähenenud 5,8 protsenti. Seega on majanduslanguse ja meetmete mõju olnud kohalike omavalitsuste osas oluliselt väiksem,» kinnitas peaminister.

Tulumaksu osa vähendamisega seoses muudeti Ansipi sõnul ka kohalike omavalitsuste kohustusi, et vähendada survet kohalike omavalitsuste kuludele. Kohustusi vähendati koolieelsete lasteasutuste, noorsootöö ja sporditegevuse osas.

«Nagu ka 16. märtsi riigikohtu lahend osutab, tuleb analüüsida kehtivat õiguskorda, mida valitsus juba ka teeb ja luua selline omavalitsuslike ülesannete rahastamise süsteem, mis võimaldaks igal üksikjuhul omavalitsuslike ülesannete rahastatuse piisavust hinnata,» sõnas peaminister.

«Valitsuskabinet arutas juba 8. aprillil riigikohtu 16. märtsi otsust, mille kohaselt valitseb kehtivas õiguses ebamäärasus riiklike ja kohalike ülesannete piiritlemisel, mistõttu pole omavalitsuslike ülesannete maht kohtuotsuse kohaselt tuvastatav. Kabineti otsusel sai siseministeerium ülesandeks juhtida kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riiklike ja omavalitsuslike ülesannete kindlaksmääramise protsessi,» rääkis valitsusjuht.

«Ministeeriumi juhtimisel on asutud analüüsima, milliseid seadusega pandud riiklikke kohustusi kohalikud omavalitsused täidavad. Analüüsi tulemusena koostatakse muutmist vajavate seaduste osas eelnõud käesoleva aasta jooksul ning eristatakse riiklike ülesannete finantseerimine järgmise aasta riigieelarves,» lubas peaminister.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles