Eesti Õpilasesinduste Liidu (EÕEL) juhi Sille Luki sõnul võiks abituriendid saada läbida gümnaasiumi lõpus mitut ainet korraga katvaid komplekseksameid, millist ideed aga haridusministeerium enam ei toeta.
Õpilasliit taunib komplekseksamist loobumist
2. mai 2010, 20:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Tartu Ülikool räägib ideest asendada koolieksam ühtlasi sisseastumiseksami rolli täitva vabatahtliku kompleksriigieksamiga, siis õpilasliit pakkus välja lahenduse, kus koolieksam ei kao ning ka komplekseksam saab tehtud.
Nimelt, õpilasliidu nägemuses võiks komplekseksam tulla kohustusliku matemaatika riigieksami asemele.
«EÕEL toetab loodus- või sotsiaalainete komplekseksami lisamist õpilase valikute hulka - eesti keele, võõrkeele, valikeksami ja uurimistöö kõrval,» rääkis Lukk Postimees.ee'le.
Tema sõnul saaks seeläbi hinnata paremini õpilase küpsust ja toetada ainete omavahelist lõimimist, mida ka uued õppekavad rõhutavad.
Eksamid peaksid lähtuma Luki sõnul õppekavas määratletud õpitulemustest ehk pädevustest, mida õpilane peab omandama. «Samuti määravad eksamid suuresti tunni sisu.»
Igatahes ei ole õpilasliidu hinnangul praegu ministeeriumi väljapakutud eksamid sisuliselt kooskõlas uute õppekavadega ning see vajaks nende nägemuses arutelu ja kindlat kokkulepet eri huvigruppide vahel.
Lukk meenutas ka, et EÕEL soovib, et pöörataks rohkem tähelepanu eksamite sisule, et muuta need õpilasele põnevamaks ja praktilisemaks.
Postimees.ee kirjutas veebruari lõpus, et alles jaanuaris valitsuse heakskiidu saanud gümnaasiumi riiklik õppekava, mis muutis põhjalikult riigieksamite senist süsteemi, pälvis sedavõrd suure kriitikatulva, et tehakse ilmselt uuesti ümber.
Lisaks sellele, et vormistamist ootab otsus lubada kaht eri raskusastmega matemaatika riigieksamit, sai toona haridusministeeriumi toetuse Tartu Ülikooli idee asendada koolieksam vabatahtliku riigieksamiga loodus- või sotsiaalteadustes.
See neljas eksam oleks sisaldanud ülesandeid mitmest ainest - loodusteaduste puhul tõenäoliselt keemiast, füüsikast, geograafiast ja bioloogiast ning sotsiaalteaduste puhul ajaloost, ühiskonnateadusest jne.
Tartu Ülikool leidis toona, et need eksamid aitavad vältida olukorda, kus noored peavad ülikooli sisseastumiseks uuesti sarnase sisuga eksameid tegema.
Praegu on kohustuslik läbida gümnaasiumi lõpetamiseks viis eksamit, millest kolm peavad olema riigieksamid. Valida saab 14 aine hulgast, kusjuures kaks eksamit on ette öeldud - eesti keel ja võõrkeel.
See kord peaks kaduma uue õppekava kohaselt 2014. aasta kevadest, kuid täpne aeg sõltub ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse lõplikust sõnastusest.