Eesti omavalitsustegelased on läinud haridusminister Tõnis Lukase kirumiselt üle omal initsiatiivil koolivõrgu uuendamisele, kui uskuda ministeeriumi andmeid.
Linnad-vallad huvituvad ise koolide reformimisest
8. aprill 2010, 19:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast Lukase jaanuari lõpus sündinud otsust loobuda kohustuslikust põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisest on haridusministeeriumiga ühendust võtnud 14 kohalikku omavalitsust ning veel mõned on kompinud pinda mitteametlikult.
Nii ongi osad linnad-vallad teatanud, et tahavad asutada kolmeaastase riigigümnaasiumi, teised lahutada gümnaasiumi põhikoolist, kuid jätta selle enda omandisse. Kolmandad tahavad kokku panna gümnaasiumi ja kutsekooli.
Neljandad kaaluvad mitme 12-klassilise ehk täitsüklikooli liitmist - vahel ühe omavalitsuse sees, teinekord mitme valla koostööna.
Tõnis Lukase sõnul lähtub ministeerium praegu taktikast, et ei avalda ühelegi koolile ega omavalitsusele survet. «Kõik algatused saavad tulla ainult omavalitsuse poolt,» rääkis ta.
Ministri sõnul ootab riik alati ära valla- või linnavalitsuse ning kohaliku volikogu otsuse ja hakkab alles siis tegutsema.
Kolm kanget
Reeglina ongi Lukase sõnul linnad-vallad ministeeriumiga seni lihtsalt konsulteerinud, küsides infot ja juriidilist nõu, sest sageli pole veel otsustatud, milline eelkirjeldatud tulevikuvariantidest valitakse.
Kuid kolm omavalitsust - Viljandi ja Tartu linn ning Järvamaal asuv Koeru vald - on teatanud ametlikult soovist asutada riigigümnaasium.
Viljandi tahab muuta kolm täistsüklikooli 9-klassiliseks ja kolida Valuoja põhikooli ruumidesse kõik linna gümnaasiumiõpilased. Tartu peab plaani anda riigile Mart Reiniku gümnaasium ja Herbert Masingu kool. Koeru tahab lüüa lahku põhikooli ja gümnaasiumi, kuid on räägitud ka ideest luua Koeru, Aravete ja Järva-Jaani gümnaasiumi baasil ühine sihtasutus.
Linnale rahaliselt kasulik
Riigigümnaasiumi kasuks tasub Lukase sõnul otsustada näiteks siis, kui õpilaste vähesuse tõttu tuleb avada linnas senisest üks klassikomplekt vähem ning omavalitsus ei suuda otsustada, millisest koolist see ära võtta.
Siis võetakse klassikomplektid lihtsalt kõikidelt koolidelt ära ja tehakse nende põhjal riigigümnaasium - nagu juhtub tõenäoliselt Viljandis.
Teiseks huvituvad ministri sõnul omavalitsused riigigümnaasiumist, kuna soovivad kergendada enda võlakoormat.
«Kui Riigi Kinnisvara AS ehitab uue koolihoone või on juba ehitanud, siis riigigümnaasiumi puhul maksab rendimaksed riik ja selle võrra on omavalitsusel eelarvekoormust vähem.»
Riik ei taha koole endale
Lukas soovitas tegelikult kaaluda linnadel-valdadel esmalt ise nn puhta gümnaasiumi loomisega hakkama saada, seda riigiomandusse pakkumata.
«Omandivormi muutmisega läheb alati rohkem aega ja seaduse järgi on tegemist ikkagi omavalitsuse vastutada olevate koolidega. Kindlasti on keerulisem nii vara omandivormi muuta kui ka kooli kui asutuse omandisuhteid muuta.»
Lukase sõnul pole ministeeriumil huvi riigikoolide võrku laiendada. «Kui see on kohapeal ainuke võimalus puhta gümnaasiumi loomiseks ja see on piirkondliku koolivõrgu jaoks eluliselt oluline, siis riik muidugi abistab.»