/nginx/o/2017/06/01/6733147t1hed9c.jpg)
Linnavalitsusel puudub Tallinna linnaruumi arendamisel visioon, rannaalal pole toimunud elukeskkonna arengut, plaan puudub ka ühistranspordi arengul ning lisaks takistab avalikku huvi arvestamst ka linnakoridorides lokkav korruptsioon, leiab Yoko Alender tänase online-väitluse lõppsõnas.
Vaatamata sellele, et A.Sarapuu väidab paberimajanduse korras olevat, puudub linnavalitsusel linnaruumi kujundamisel visioon ja avalikust huvist ei lähtuta. Toon välja viis valdkonda, kus linnavõimu senine tegevus on ilmselgelt puudulik:
Mitmed piirkonnad on jäänud välja arendamata:
Rannaalal pole toimunud olulist elukeskkonna arengut, Koplis on jätkuvalt probleeme tühjade, põlevate majade, kodutute liigse koondumisega linna ainsa supiköögi ümber. Muidugi lühikeses perspektiivis võib üks tsentraalne supiköök tunduda kokkuhoidlik, ent pikas perspektiivis oleks linna elanike ja keskkonna arengu seisukohast oluliselt jätkusuutlikum väiksemate, kohalike institutsioonide paiknemine erinevates linnaosades.
Koostöö asumiseltsidega on vaevarikas:
Koostöö asumiseltsidega toimub täna seetõttu, et asumiseltsid jõuliselt ja aktiivselt seda nõuavad, sekkuvad oma oskuste abil või kohtusse pöördudes. Tegelikku süsteemi, mille alusel kodanikud ja linnavalitsused koos linna arendaksid, ei ole. Suur osa asumiseltside jõust läheb sisulise arutelu asemel linnavalitsuse veenmisele, et neid üldse kuulda võetaks, selle näide on ka seltside poolt koostatav koostöö tava, mille vastu Keskerakond erinevalt teistest erakondadest huvi tundnud ei ole, kuigi on pakutud võrdne võimalus ettepanekuid esitada.
Ühistranspordi arenguks puudub plaan:
Transpordil on oluline roll linnaruumi kui elukeskkonna kujundamisel. Ühistranspordi kasutamine ei ole märgatavalt tõusnud kuigi on sõitja jaoks tasuta. Tahaks kuulda Tallinna liikuvuse uuringutest ja spetsialistide kaasamisest transpordi planeerimisel ja näha erinevate transpordiliikide raames konkreetseid eesmärgiks seatavaid kasutusprotsente ja tegevuste loetelu, millega nendeni jõuda ning nende vastavat rahvamajandusliku mõju. Oluline oleks, et investeerimismahuka (mitte tasuta!) ja ka hoolduselt kuluka valdkonna arendamisesse kaasatakse piisavalt kompetentsi, sh tutvutakse Euroopa parimate praktikatega, mis transpordi arengu kaudu inimeste heaolulu ja ka linna ja riigi majandusedu toob, mitte ei läheneta probleemile lühinägeliku populismiga.
Kompetentseid ametnike tõrjutakse:
Mainiti ka miljööalade teemaplaneeringu koostamist, ent miljööalade osakond, kus ametnikud tegid head tööd nii projektide läbivaatamisel kui inimeste nõustamisel, suleti, kui asus ametisse poliitiline ametijuht Aini Härm. Täna teevad endise kuue ametniku asemel tööd kaks linnaplaneerimisameti koosseisus - ilmselgelt ei ole miljööalad praeguse linnavalitsuse prioriteet.
Linnaplaneerimist takistab korruptsioon:
Kuna just linnaruumi kujundamisega seonduvalt on olnud korduvalt korruptiivseid juhtumeid, tuleb selgelt välja tuua korruptsiooni halvav mõju avalike huvidega arvestamisel. Mitmeid isikuid on süüdi mõistetud, aga pole mingit kindlustunnet, et samad skeemid ei jätku uute inimeste osalusel, sest juhtkond ei ole võtnud vastutust ega süüdimõistnute tegevust isegi tauninud.
Järgmisena edastame väitluse teise osapoole, Arvo Sarapuu lõppsõna. Seejärel on tänane online-väitlus lõppenud ning oodata jääb vaid kohtuniku seisukohta.
Debatt toimub Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös omavalitsuste valimiste eel korraldatavas online-väitluste sarjas, mille eesmärk on tutvustada erakondade seisukohti.