Hullud päevad Tallinnas: penoplastrobot, «paljad» rinnad ja tšto za jerunda

Mikk Salu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast seda, kui Ülemiste liiklussõlm oli avatuks kuulutatud, viis väike punane Triumph linnapea Edgar Savisaare, Merko Ehitus Eesti juhatuse esimehe Tiit Robeni ja linnaametniku Meelis Pai koos lillekimpudega väikesele lõbusõidule.
Pärast seda, kui Ülemiste liiklussõlm oli avatuks kuulutatud, viis väike punane Triumph linnapea Edgar Savisaare, Merko Ehitus Eesti juhatuse esimehe Tiit Robeni ja linnaametniku Meelis Pai koos lillekimpudega väikesele lõbusõidule. Foto: Pm

Kas teate, miks Savisaart ei saa valida iluvõimlejate liidu presidendiks? Sellepärast, et ta lõikab kõik lindid läbi. Tallinna linnapeana aga selle pärast muretsema ei pea. Vastupidi, viimased nädalad on mees tormanud ühelt lindilõikamiselt teisele, teiselt avamiselt kolmandale.

Avab Raua tänava sauna, siis koerte mänguväljaku, sajameetrise teelõigu (kolm korda, kui mõni fotograaf esimesel korral tulla unustas), paneb pooleks tunniks mitmekümne tuhande euro eest ehitusplatsile maha ajutise jääväljaku, et saaks uisutamishooaja avada, avab Ülemiste ristmiku, möödaminnes mõne uue bussi, prügikasti, ja kui vaja, ka sügise Tallinnas.

Kuidas ta küll jõuab? Eilne päev oli selles mõttes eriti hull, üks üritus ja esinemine teise järel. Oleme ju kõik kuulnud lugusid infarktidest ja mikroinfarktidest, koosolekutel magama jäämisest, tablettidest, süstidest ja elustamisaparaadist musta Mercedese pagasiruumis. Kuid käies Savisaare kannul Keskerakonna üritustel, kuulates ja vaadates teda, tundub, et Savisaarele see sobib.

Kampaaniamees

Just see paneb Savisaare käima, see äratab ta üles – üritus, publik, kaamerad ja lindid. Vanemad inimesed, kes mäletavad Rahvarinde aegu, ütlevad, et juba siis oli Savisaar vilets poliitik, aga kampaaniates ületamatu. See on tema element. Kui sotsid eile Ülemiste transpordisõlme avamisel Savisaare kõnele hüüetega vahele üritasid segada, ei lasknud ta ennast häirida, vaid rehmas: ah jääge vait, need küsimused on teile Kross suhu pannud.

Krossi toetajad ise olid samuti kohal, lennutasid tuulelohet ja sõitsid autoga ringi. Ühel hetkel, kui avamine oli läbi ja Savisaar kaaskonna saatel mööda värsket asfaldi astus, sattus ta hetkeks kohakuti Krossi kampaaniaautoga, kust kõlaritest kostis jutt Savisaare korruptsioonist.

Hetkeks Edgar nõksatas ja astus paar sammu auto poole, fotoaparaadid ja kaamerad juba tõusid, ajakirjanikud kiirustasid lähemale – nüüd tuleb mahlakas pirn –, aga Savisaar mõtles ümber ja astus eemale. Las Kross rahmeldab, Tallinn liigub edasi.

Seitseteist aastat tagasi kirjutas Enno Tammer Postimehes, kuidas Savisaar uuesti Keskerakonna etteotsa sattus – oli ta ju salalindistamise skandaali järel mõneks kuuks poliitikast taandunud. Tammer otsis Keskerakonna tollaselt kongressilt seda keskmisest keskmisemat, partei selgroogu, tüüpilist lihtliiget, kellele Savisaare võim toetub, ja leidiski selle – vanaldane daam roosas. Tammer kirjutas: «Ta kuulab. Ta noogutab. Ta plaksutab. Daam roosas lööb vaimustunult käsi kokku.»

Täna daami roosas enam ei ole. Täna saadavad Savisaart teised inimesed. Sirge seljaga mustas mantlis Priit Kutser vaatab klaasistunud pilgul Ülemiste ürituse tarbeks loodud viiekorruselise maja kõrgust penoplastist vanakest – see on nukuteatri juhi kohalt raharaiskamise pärast lahti tehtud Meelis Pai karjääri kõige koledam ja suurem nukk. Pai ise on päevitunud ja särav. Priit Toobal saadab Savisaart kõikjal.

Kui Savisaar Ülemistel rahva seas ringi kõnnib, siis Toobal järgneb, mitte päris selja taga, nii kümnemeetrise vahega. Kui Savisaar aeglustab, aeglustab sammu ka Toobal, kui Savisaar kiirendab, muutub Toobali samm reipamaks – nagu koerake rihma otsas. Siis on Savisaare ümber, aga taas mitte päris kõrval, vaid ikka mõni meeter eemal, distantsilt asju jälgimas üht tõugu keskealiste ja vanade meeste seltskond. Mustad nahkjoped ja sonid. Vanad miilitsad, tutvustakse kõrvalt. Samuti on märgata ärimehi, need ei ole suured staarid, pigem kommunaal- ja transpordiettevõtjad, munitsipaaltoiduahelast sõltuvad tegelased, pigem jope kui mantli tüübid. Ka parteibroilerid ja poliitametnikud ning loomulikult ikkagi ka lihtsalt uudistajad.

Ja siis ta tõuseb, kraana­trossi otsa kinnitatud hiigelrobot ehk Ülemiste vanake. Masin sikutab monstrumit aeglaselt taeva poole, kõik meenutab natuke poomist, kõlaritest paiskub Richard Straussi «Also sprach Zarathustra», trompetid ja trummid.

Ülemiste vanake: Nagu ma näen, on teoks saanud Tallinna sajandi ehitus. See tähendab, käes on päev, mida olen kaua-kaua oodanud. Tallinn on viimaks valmis saanud ja aeg on linn ära uputada.

Edgar Savisaar: Oota, oota, Ülemiste vanake. Sa oled kindlasti teretulnud, aga ära kiirusta. Sa siiski eksid, Tallinn ei ole veel kaugeltki valmis. Meil on veel nii palju objekte alles pooleli. Me tahame veel palju suuri tegusid korda saata.

Ülemiste vanake (Nisu Uuno häälega): Ah sooo.

Siis auring, intervjuud, muusika, pirukad, kohv, ilutulestik, vanad autod. Ülemiste liiklussõlm on avatud, Savisaar istub Mercedese tagaistmele ja sõidab edasi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles