Sihtide seadmise võidujooksul startis esimesena peaminister

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Ansip
Andrus Ansip Foto: AFP / Scanpix

Üksteist kuud enne riigikogu valimisi kogub tuure ühiskonnategelaste ja poliitikute debatt selle üle, millised peaks olema Eesti uued eesmärgid. Mõttevahetus annab aimu sellestki, mida hak­­kavad erakonnad lubama valimisloosungites.


Vajaduse värskete eesmärkide järele tingib eelkõige asjaolu, et ilmselt jõuab Eesti järgmise aasta alguses viimase aasta enim räägitud sihini – euro kasutuselevõtuni. Läinud nädalal teatas Eesti ametlikult Maastrichti kriteeriumide täitmisest ning edasine sõltub pigem poliitikute võimest üritust mitte vussi keerata.

Uute eemärkide seadmist on nõudnud nii sotsiaalteadlased kui poliitikud. Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin kõneles Eesti 2009. aasta inimarengu aruande esitlusel: «Kui me jõuame eurotsooni, nagu me kõik loodame, siis on see viimane värav läbitud.» Ning hoolimata mitmesugustest Eestit kimbutavatest probleemidest ei tule Lauristini hinnangul mitte istuda ja muretseda, vaid «seada endale sihte, enesekohaseid sihte järgmisteks aastateks».

Rikkuseloosungi tõstis Parts


Uute säravate eesmärkide järele ongi Eesti ühiskondlikus debatis tuntud vajadust enamasti siis, kui parajasti on saavutatud eelmine suurem eesmärk või kui eelseisvad parlamendivalimised neid nõuavad. Näiteks asus toonane peaminister Juhan Parts ühes Eesti liitumisega Euroopa Liiduga 2004. aasta kevadel propageerima uut loosungit «Jõukus igasse kodusse» – meie järgmine suur eesmärk pärast liitumist Euroopa Liidu ja NATOga pidi olema rikkaks saamine.

Modifitseerituna tõi sarnase loosungi 2007. aasta valimiskampaanias välja peaminister Andrus Ansip: 15 aastaga Euroopa viie jõukama riigi hulka. Sellest ideest ei ole Reformierakonna juhti sundinud loobuma isegi majanduskriis. Mullu juunis teatas Ansip, et 15 aastaga Euroopa viie jõukama riigi hulka jõudmine on «vägagi reaalne». Ta märkis, et Euroopas jagunevad tulud küllaltki võrdselt ja ka majanduskriis ei kesta igavesti.

Põhimõtteliselt sama kordas Ansip Reformierakonna kongressil mullu detsembris: «Me ei ole hetkekski valmis loobuma oma eesmärgist viia Eesti Euroopa Liidu jõukaimate hulka!»

Tipp-poliitikuist ongi Ansip olnud kõige läbematum Eesti järgmisi sihte seadma (vt lisalugu), samas on need saanud suhteliselt vähe tähelepanu. Ometi on peaminister neid korranud järjest juba kahes olulises esinemises: kõnes Reformierakonna kongressil Tallinnas mullu 12. detsembril ning esinemises tänavusel vabariigi aastapäeva aktusel Tartus 23. veebruaril. Kongressikõnes ütles ta: «Pikemaajaliste ja ühiskonnas laialt aktsepteeritud eesmärkide puudumine oleks Eestile kindlasti probleem.»

Tähelepanuväärne on seejuures, et erinevalt varasematest eesmärkidest ei ole Ansip ühes uute sihtidega märkinud nende saavutamise tähtaega. Ent kuna need on esitatud n-ö vahepeatustena «viie jõukama» hulka tõusmise teel, siis hiljemalt aastaks 2022 peavad need kõik saavutatud olema. Ka eesmärkide sõnastus on varasemast ettevaatlikum – arvuliste näitajateni püüdlemise asemel käib jutt vajadusest luua nende saavutamiseks vajalikud eeldused.

Tähtajatud eesmärgid


Võrreldes Reformierakonna otse valimiste eel tõstetud eesmärkidega on Ansipi praegu välja pakutud sihid poliitiliselt märksa lollikindlamad. Näiteks 1999. aastal lubas partei 9000-kroonist keskmist palka, mis pidi saavutatama nelja aastaga. Tegelikult ületas keskmine brutokuupalk 9000 krooni piiri alles 2005. aasta lõpus ja kõikus edaspidigi veel jupp maad allapoole. Veel põhjalikumalt pani Reformierakond mööda läinud valimiste eel antud lubadusega pensionid nelja aastaga kahekordistada: lubaduse järgi pidanuks keskmine pension järgmisel aastal kerkima 6200 kroonini.

Eesmärkide püstitamisel kolistas ämbriga enne viimaseid valimisi ka Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes sõnastas palgareformi loosungi. Savisaar rääkis enne viimaseid valimisi, et nelja aastaga peab ametnike keskmine palk jõudma 25 000 kroonini. «See tähendaks, et me peaksime nelja aasta jooksul igal aastal ca 20–25 protsenti palka tõstma, mida me muide oleme hakanud mõningates valdkondades tegema,» tõdes Savisaar teleesinemises 2006. aasta lõpus.

Andrus Ansip seab Eestile sihte


Peaminister Andrus Ansip on kahes avalikus esinemises välja toonud Eesti lähiaastate eesmärgid. Võrreldes varasemate sihtidega on uued eesmärgid poliitiliselt lollikindlamad ja käsitletavad vaheetappidena «viie jõukama» hulka jõudmisel.

1. Igasse Eesti peresse sünnib keskmiselt kaks last. Valitsuse poliitika peab looma eeldused, et Eesti oleks sündide arvult naise kohta Euroopa Liidus (EL) esikolmikus.
Sündide hulk naise kohta oli Eestis 2008. aastal Eurostati andmeil 1,65 ja selle näitajaga olime ELis 7. kohal. Kolme parima sisse mahtumiseks oleks pidanud näitaja olema vähemalt 1,91 – Rootsi tasemel.

2. Eesti peaks olema ELi kolme kõige uuenduslikuma ettevõtlusega riigi hulgas ja esikolmikus internetikasutajate arvult.
Viimane on näitaja, mis praeguste andmete järgi võib olla suhteliselt realistlik. Eurostati uuringu järgi oli mullu Eesti igapäevaste internetikasutajate osakaalult üheksas riik. 16–74-aastaste seas oli Eestis igapäevaseid internetikasutajaid 54 protsenti, Euroopa Liidus keskmiselt 48 protsenti. Kuid väga kõrgel tasemel oli internetikasutamine Eesti noorte seas: 16–24-aastaste hulgas 88 protsenti. Ainult Hollandis oli noorte internetikasutamine kõrgemal tasemel – seega on peaministri seatud eesmärk nooremas vanuserühmas juba käes.

3. Eesti kooliõpilaste haridustase peab jõudma maailmas esikolmikusse ja kõrgharidusega inimeste osakaal olema ELi suurim.
2004. aastal oli kõrgharidusega inimeste osakaal 25–64-aastaste hulgas Eestis 31 protsenti, mis on kõrgem OECD riikide keskmisest (25 protsenti), ent madalam näiteks Taani, Soome ja Rootsi näitajaist.

4. Eesti oleks Euroopa Liidu viie suurema tööhõivega riigi hulgas ja tootlikkuselt töötajate kohta ELi esikümnes.
Eurostati 2008. aasta andmete põhjal on Eesti 69,8-protsendilise tööhõivenäitajaga ELis 9. kohal; viie parema hulka oleks jõudnud 71,5-protsendilise näitajaga. Kõige suurem oli tööhõive Taanis, 78,1 protsenti.
Mulluse suure tööpuuduse pauguga Eesti ilmselt kaugenes sellest eesmärgist. Detsembris oli Eesti Eurostati andmeil tööpuuduselt ELis tagantpoolt kolmas (suurem tööpuudus oli Lätis ja Hispaanias).

5. Eesti keskmine eluiga peaks jõudma ELi kümne pikema hulka ja tervisekäitumisega välditavate haiguste arvult peaksime olema kümne viimase seas.
Eurostati andmetel pidanuks Eesti meeste oodatav eluiga 2008. aastal ületama 77 aastat, et pääseda kümne pikima oodatava elueaga riigi hulka. Tegelik oodatav eluiga oli 68,7 aastat.
Naiste puhul oli Eesti näitaja 79,51 aastat; esikümnesse mahtumiseks pidanuks see ületama 82,4 aastat. Latt võib aga olla veelgi kõrgemal, kuna Belgia, Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia näitajat Eurostati andmebaasis pole. (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles