Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul on koolipäevade arvu suurendamine nii suur samm, et sellele peaks eelnema laia ühiskondlikku diskussiooni ja suurem üksmeel.
Ministeerium: koolivaheaja kärpimine on suur töö
23. märts 2010, 18:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti on tõepoolest võrrelduna teiste riikidega väikseima õppepäevade arvuga riike,» ütles Ladva Postimees.ee'le.
Samas märkis ta, et õppeperioodi pikenemine eeldab paljusid muudatusi nii õppekorralduses õigusaktides. «Sellist suurt tööd oleks mõtet alustada siis, kui ühiskonnas on algatatud diskussioon, kui on kaalutud poolt- ja vastuargumente ning jõutud ühistele kokkulepetele.»
Kui pikendada õppepäevade arvu aastas, siis saaksid noored tema sõnul õppida õppekavas ettenähtut pisut süvendatumalt ning õppimine saaks muutuda mitmekesisemaks. «Samas on ka praeguse õppekorraldusega saavutatud rahvusvahelises võrdluses päris häid tulemusi.»
Praegune koolivaheaegade süsteem on aja jooksul välja kujunenud ning tema sõnul pooldab hetkel enamik pedagoogidest ja lapsevanematest senise traditsiooni jätkumist.
«Aeg-ajalt on mõningad huvigrupid suvise koolivaheaja lühendamise ideega välja tulnud, kuid samas on olnud ka kohe vastuargumente.»
Lapsevanem Maris Hellrand tegi tänase Postimehe arvamusküljel ettepaneku kärpida Eesti laste koolivabade päevade arvu, kuna meil on neid maailma mõistes tavatult palju.
Ta kutsus üles pikendama õppeaastat jaanipäevani ning saatma jütse koolipinki tagasi juba augusti keskpaigas.
Ta põhjendas kooliaja pikendamist sellega, et siis saaks pöörata õpilastele rohkem individuaalset tähelepanu, samuti ei ununeks pika puhkusega nii palju õpitut ja lapsed ei peaks enam veetma liiga palju aega omapäi.