Paet: Malta toetab Eesti liitumist euroalaga

Sandra Maasalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Malta lipp.
Malta lipp. Foto: SCANPIX

Malta peaminister Lawrence Gonz ütles Vallettas kohtumisel välisminister Urmas Paetiga, et Malta toetab Eesti ühinemist euroalaga.

Eurole üleminek suurendab Paeti sõnul olulisel määral Eesti elanike ja Eestisse investeerijate kindlustunnet majanduskeskkonna stabiilsuse suhtes ning aitab tagada majanduse hea käekäigu pikas perspektiivis. Malta peaministri Lawrence Gonzi sõnul muutus Malta pärast euroga liitumist investoritele atraktiivsemaks. Malta liitus euroalaga 2008. aasta 1. jaanuaril. Europarlamendi raporti Eesti eurokõlbulikkuse kohta teeb Maltast pärit sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni kuuluv Edward Scicluna.

Paeti sõnul on Eestil ja Maltal nii mõndagi sarnast. «Mõlemad riigid ühinesid koos Euroopa Liidu ja Schengeni viisaruumiga ning mõlemad asuvad Euroopa Liidu välispiiril,» lisas ta.

Kohtumisel Malta välisministri Tonio Borgiga oli kõne all Maltale, teistele Vahemeremaadele ja kogu Euroopa Liidule muret tekitav Põhja-Aafrikast lähtuv ebaseaduslik ränne. Malta jaoks on see suureks mureks ja probleemiks. Paeti sõnul panustab Eesti ebaseadusliku rände probleemi lahendamisse Vahemerel eelkõige osalemise kaudu Euroopa Piirivalveagentuuri FRONTEX töös.

«Oluline on keskenduda arengukoostööle ning võitlusele migratsiooni algpõhjustega, nagu näiteks vaesus, sõjalised konfliktid, keskkonnakatastroofid. Samuti on oluline teha koostööd rände lähte- ja transiidiriikidega, et tõsta nende arengutaset ja sealsete inimeste soovi ja võimalust oma koduriigis elada,» lisas Paet. Välisminister Paeti sõnul on hea, et Malta sai Euroopa varjupaiga tugiameti asukohamaaks.

Paeti sõnul mängib ELi lõunasuunalt pärineva immigratsiooni osas olulist rolli Liibüa. «Liibüal on võimekus oma merepiiri kontrollida, mis on võimaldanud ka oluliselt vähendada Euroopasse tulevate immigrantide arvu,» lisas ta.

Välisminister Paet ja Malta välisminister Borg leidsid, et Malta ja Eesti soovivad edendada kahe riigi vahelist suhtlemist kaubandus-, investeeringute ja turismisektoris. «Perspektiivi on vastastikuse turismi arendamisel, mille pinnalt on võimalik soodustada kultuuriliste, majandus- ja hariduskontaktide tihendamist,» sõnas Paet.

Kohtumisel Malta parlamendi asespiikri Carmelo Abelaga oli kõne all Vahemereliiduga seonduv. Välisminister Paeti sõnul toetab Eesti Vahemerepartnerluse edasist tugevdamist. «Regionaalsete projektide elluviimisele konkretiseerumine aitab kaasa Euroopa Liidu naabruspoliitika eesmärkide saavutamisele. Vahemerepartnerlus aitab tihendada Euroopa Liidu suhteid Vahemere lõunanaabritega,» sõnas Paet.

Veel kõneldi kohtumistel Euroopa Liidu välisteenistuse rajamisest, ühenduse edasisest laienemisest ning olukorrast Lääne-Balkanil ja Lähis-Idas.

Välisminister Urmas Paet kohtus Vallettas ka Malta Vahemere Diplomaatilise Akadeemia (Mediterranean Academy of Diplomatic Studies) direktori professor Stephen C. Calleyaga, kellega kõneldi Malta kogemustest Vahemeremaade diplomaatide koolitamisel.

Paeti sõnul on Eesti pikemaajalisem eesmärk arendada Eesti Diplomaatide Kooli olemasolevate lühiseminaride baasil idapartneritele suunatud Idapartnerluse koolituskeskus sarnaselt Maltal tegutseva Vahemereliidu omaga. «Soovime panustada idapartnerluse sihtriikide institutsioonide tugevdamisse ning Eesti Diplomaatide Kool on valmis pakkuma sel kevadel koolitust sihtriikide ja liikmesriikide spetsialistidele,» sõnas Paet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles