Rahvaliidu parlamendirühm püsib veel vaevu koos

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvaliidu juht Karel Rüütli ja nüüdseks erakonnast lahkunud Tarmo Mänd ühel öisel riigikogu istungil möödunud aastal.
Rahvaliidu juht Karel Rüütli ja nüüdseks erakonnast lahkunud Tarmo Mänd ühel öisel riigikogu istungil möödunud aastal. Foto: Mihkel Maripuu

Tarmo Männi (59) minek võimuliidu poolele jätab Rahvaliidu fraktsiooni parlamendis vaid viieliikmeliseks. Kas või üks lahkumine lisaks tähendaks saadikurühma olemasolu lõppu.


Riigikogu juhatus registreeris eile rahanduskomisjoni aseesimehe Männi lahkumise Rahvaliidu fraktsioonist. Ta teatas veidi varem koos endise rahandusministri Aivar Sõerdi ja erakonna Järvamaa maakonnaühenduse juhi Kaja Sepaga, et lähevad Rahvaliidust Reformierakonda. Viimased kaks poliitikut riigikogusse ei kuulu.



Rahvaliidu ja ka partei parlamendifraktsiooni esimees Karel Rüütli kuulis Männi sammust alles reede hommikul lahkuja enda käest.



Rüütli ütles Postimehele, et fraktsioon jätkab praegu viieliikmelisena. «Praegu mul sellist infot ei ole, et keegi sooviks veel Rahvaliidu fraktsioonist lahkuda,» märkis ta.



Kes on järgmine?


Fraktsiooni kuuluvad veel endine keskkonnaminister Villu Reiljan, endine põlluminister Ester Tuiksoo, endine Rahvaliidu esimees Jaanus Marrandi ja sotsiaalkomisjoni liige Mai Treial.



Vastavalt riigikogu kodu- ja töökorra seadusele saavad fraktsiooni moodustada vähemalt viis parlamendiliiget, kes on valitud sama erakonna nimekirjast. Rahvaliidust lahkuv Mänd ei saa ühineda Reformierakonna fraktsiooniga, vaid peab jääma fraktsiooniväliseks saadikuks.



On oletatud, et üks Rahvaliidust lahkuja võib olla ka omal ajal Keskerakonnast üle tulnud Jaanus Marrandi, kuid viimane pole siiani sellist sammu astunud ja eelistab oodata, kas saab mingil kujul teoks partei ühinemine näiteks sotsiaaldemokraatidega, mille üle samuti on palju arutelusid olnud.



Riigikogu fraktsiooni kaotamine oleks niigi segadustes Rahvaliidule hoop sellepärast, et see raskendaks rahvaliitlaste tegevust parlamendis ja vähendaks nende nähtavust.



Fraktsiooni puudumine tähendaks ka selle ametnike töökohtade kaotust ja rahvaliitlased jääksid abilisteta. Samuti saavad seaduseelnõude esimesel ja kolmandal lugemisel läbirääkimistel sõna võtta üksnes fraktsioonide volitatud esindajad.



Rahvaliidu juhid taunisid eile Männi ülejooksmist valitsuse poolele, millega Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu võimuliidu vähemusvalitsus muutus napiks enamusvalitsuseks. Rahanduskomisjoni aseesimehe hääle lisandumisega on valitsusel kokku 51 häält.



Rahvaliidu peasekretär Tarvo Sarmet kirjutas parteikaaslastele, et Mänd toetas «vaikselt juba mõned kuud passiivselt valitsuserakondade inimvaenulikku poliitikat».



Süüdistused äraostmises


Rüütli kinnitas avalduses, et Reformierakond on Männi ära ostnud. Postimehele ütles Rahvaliidu esimees siiski, et ta ei oska kommenteerida, millised kokkulepped on Reformierakonna ja Männi vahel sündinud. «Igal juhul paistab see asi äärmiselt mage ja labane,» sõnas ta.



Rahvaliidu juhatuse liige Lauri Läänemets kirjutas eile oma veebilehel: «Millise summaga Mänd ära osteti, seda ei tea keegi, eks tulevik näitab.»



Mänd ütles Postimehele, et süüdistused äraostmises jäävad nende südametunnistusele, kes neid esitavad, ega soovinud väidet täpsemalt kommenteerida.



Kuigi Rahvaliidu juhid eitavad erakonna lagunemist, on selle tulevik mitmete märkide järgi siiski tume. Rahvaliidu toetusreiting jääb kahe protsendi lähedale, riigikokku pääsemiseks on vaja aga kahe protsendi künnis ületada.



Väljavõte kolme rahvaliitlase pöördumisest


Meie erakonnast lahkumise on põhjustanud maailmavaatelised erimeelsused. Astusime Rahvaliitu ajal, mil erakonnal oli selge suund ja kindel roll Eesti riigi ülesehitamisel ja arendamisel ning tugev juhtimine, mille tulemusel suutis erakond kanda oma missiooni ja kaitsta oma valijate huve.



Nüüd on olukord sootuks teistsugune. Tänasele Rahvaliidule on mõjunud laastavalt erakonnasisene suunamuutmise survestus. Riigikogu külastanud jõuluvana kingitud kompass oli siiski õigustatud – Rahvaliit on kaotanud selge orientatsiooni.



Rahvaliidu kongressil võetud hoiak ühendada jõud vasaktsentristlike erakondadega tähendab erakonna liikmetele sisuliselt valikut kahe suure poliitilise suuna vahel. Peame õigeks kuuluda sellele poolele, mis vastab meie maailmavaatele. Me ei saa nõustuda, et seni tsentrist paremal asetsev erakond muudetakse vasakpoolseks.



Meie otsus on pikalt kaalutletud – see sai alguse möödunud aasta kevadel, mil Rahvaliit otsustas mitte võtta valitsusvastutust. Oleme veendunud, et valitsusparteina oleksime koalitsioonis olnud toekas partner kriisist väljumisel ning suutnud seista oma valijate huvide eest.



Valitsusse minek oli Rahvaliidu võimalus, millest loobumine oli suur viga. See tõi kaasa ka vähemusvalitsuse, mis on raske katsumus majanduskriisis olevale riigile. Rahvaliidu kuulumisel valitsusse oleks maaelanikkonna ja omavalitsustegelaste huvid paremini esindatud.



Selleks, et jääda truuks oma poliitilistele tõekspidamistele ja arusaamadele, tuleb meil lahkuda.



Aivar Sõerd, endine rahandusminister
Tarmo Mänd, riigikogu liige
Kaja Sepp, Järvamaa maakonnaühenduse juht
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles