Sotsioloog Juhan Kivirähki sõnul ei suuda demokraatia vabas ühiskonnas piisavalt ise edeneda, mistõttu vajab teadlikku arendamist.
Kivirähk: Eesti demokraatiaturgu peab reguleerima
9. märts 2010, 11:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Loodetakse, et vabas ühiskonnas areneb demokraatia iseenesest, vaba konkurentsi läbi - nagu turumajanduski,» rääkis Kivirähk Postimees.ee'le.
«Ent eriti sellistes ühiskondades, mis tulevad sealt, kust meiegi, on vaja demokraatia arendamisega teadlikult tegeleda.»
Politoloog Peet Kase laupäevases Postimehes ilmunud artiklit kommenteerinud Kivirähki sõnul tuleb anda inimestele võimalus valimistel osaleda, aga ka pidevalt selgitada, miks see vajalik on.
«Ega siin muud retsepti ole kui järjepidev kodanikuühiskonna arendamine ja inimeste teadlikkuse tõstmine.»
Ajakirja The Economist koostatavat demokraatiauuringut ja Eesti mitte just kõige säravamat esitust seal kommenteerinud Kask ennustas, et Eesti punktisumma tänavu valmivas uues tabelis pigem väheneb kui kasvab, seda peamiselt masu ja nn pronksöö seaduse mõjul.
Masu võib tuua kasu
Kivirähki sõnul ei saa siiski eeldada, et koos masuga lähevad asjad tingimata halvemaks.
«Keerulised ajad ühiskonnas võivad ka, vastupidi, kodanikke aktiviseerida, viia nad paremale äratundmisele, et see, kuidas Eesti areneb, sõltub suuresti ka nende endi valimistel tehtud otsustest.»
See, et Eesti paigutus The Economisti uuringus teise kategooriasse ehk nn lonkava demokraatiaga riikide sekka, on Kivirähki sõnul seotud Nõukogude aja taagaga, mis kimbutab kõiki postkommunistlikke riike.
«See tähendab, et me ei ole mitte sihiteadlikult «lombakad», vaid pole veel päris demokraatliku riigi moodi kõndimist ära õppinud.»
Poliitikud ei kuula
Tema sõnul on hoopis murettekitavam see, et poliitikud ei võta taolisi uuringuid tõsiselt ega ürita neile toetudes olukorda parandada.
«Kui häirekella lüüa, siis vast selle ümber, et üsna suur osa poliitikuist peab selliseid indekseid mõttetuteks ning leiab, et Eesti on sedavõrd unikaalne riik, et seda teiste riikidega samade reeglite alusel mõõta ei saagi.»
Nii näiteks on tema väitel üsna levinud suhtumine, et Eestis ei ole probleemi soolise võrdõiguslikkusega, mis sellest, et meeste ja naiste sissetulekute erinevus on siin suurim Euroopa Liidus.
«Samuti arvavad paljud ka valimisaktiivsuse kohta, et pole riigi probleem, kui inimesed oma õigusi teostada ei soovi. Ehk nagu ütles kadunud Ivan Orav: «Parem ongi, kui lollid valimas ei käi!»»
Füüsik ja politoloog Peet Kask uuris ajakirja The Economist demokraatiaindeksi järgi, mis seisus on Eesti demokraatia, ja leidis laupäevases Postimehes, et lonkavate demokraatiate hulgast välja rabelemine on palju rohkem kui lihtsalt tõus mingis mängulises edetabelis.
Eesti sai Economisti maailma riikide võrdluses 37. koha.