Nagu põhikooli ja gümnaasiumi jõuga lahutamine, nii on ka plaan kõik eripensionid ära kaotada ette läbi kukkunud, leiab ajakirjanik Kalle Muuli
Muuli: eripensionide reform on ette läbi kukkunud
7. märts 2010, 13:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuli kommenteeris Sotsiaalministeeriumis ette valmistatud eripensionisüsteemi reformi täna Raadio 2 saates «Olukorrast riigis». Ta lisas, et juhul kui valitsuse eesmärk on praegused eripensionid kaotada selleks, et seejärel puhtalt lehelt alustades mõelda, kellele ja mis tingimustel eripensione maksta, on plaan mõistlik.
«Ma arvan et kaitseväelased on kindlasti üks kategooria, kellele tuleks erand teha,» ütles Muuli. «Kaitseväelased peaksid kindlasti varem pensionile saadam. Nad on eriline kategooria ka selles mõttes, et nende elukutsega pole tsiviilelus midagi peale hakata.» Muuli tõi näite, et stjuuradess või baleriin võib suurema tõenäosusega muud tööd leida kui elukutseline sõjaväelane.
«Kui tahame hästimotiveeritud Kaitseväge, tuleks muudatused avalikkuses hästi ära selgitada,» lisas ka Muuli arutluspartner saates, ajakirjanik Anvar Samost. Ta tegi etteheite sotsiaalminister Hanno Pevkurile, sest eelnõu ümber salatsemine ei ole teenininud selle koostamise eesmärki.
Eripensionide eelnõu võib valitsusse jõuda paari nädala pärast, kui asjassepuutuvad ministrid on omavahel kokkuleppele jõudnud.
Novembris võttis valitsuskabinet vastu põhimõttelise otsuse, et kaotatakse kõik eripensionid ja muud pensionisoodustused ning tõstetakse pensioniiga 65 eluaastale. Kõik väljateenitud eripensionid ja varasema pensionilemineku õigused eelnõu järgi säiliksid. Samuti jäetaks inimestele, kes on üle poole eripensioni või varasema pensionilemineku õiguse saamise ajast ära teeninud, soodustingimused alles.
Praegu saab eripensioni kokku 2132 inimest. 2008. aastal kulus nende maksmiseks 253 miljonit krooni.