Riigikohus on viimase kümne aasta jooksul rahuldanud vaid kaks valimistega seotud kaebust, neist ühe 2005. aasta kohalikel ja teise 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel.
Riigikohus on kümne aastaga rahuldanud vaid kaks valimiskaebust
10. oktoober 2013, 21:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2005. aasta sügisel pöördusid riigikohtusse Dimitri Klenski ja Stanislav Tšerepanov, kes soovisid osaleda sama aasta oktoobris toimunud kohalikel valimistel valimisliiduga Spisok Klenskogo. Nii Tallinna linna kui vabariigi valimiskomisjon olid valimisliidu registreerimisest aga keeldunud, leides, et selle nimi ei pruugi olla kõigile valijatele arusaadav.
Klenski ja Tšerepanov polnud sellega rahul, märkides, et mitme seaduse järgi ei või ühingu nimi tõesti olla eksitav, kuid seni pole nimesid peetud eksitavaks üksnes seetõttu, et need pole riigikeeles. Riigikohus nõustus, et valimisliidule võõrkeelseid sõnu sisaldava nime panemist seadused ei keela ning seega pole valimiskomisjonid seadust õigesti kohaldanud.
Riigikohtu otsusega sai valimisliit õiguse osaleda esialgse nimega 2005. aasta oktoobris toimunud kohalikel valimistel. Hilisemate segaduste tõttu kandideeris valimisliit siiski nime all Klenski Nimekiri, kogudes Tallinnas 2468 häält. Volikokku valimisliit selle tulemusega ei pääsenud.
Teise, Keskerakonna esitatud valimiskaebuse rahuldas riigikohus 2009. aasta juunis pärast Euroopa Parlamendi valimisi. Toonase otsuse tõttu tunnistati Palupera vallas kehtetuks 137, Tallinnas 48 ja Urvaste vallas 16 hääletamissedelit, millel oli vaid üks jaoskonnakomisjoni piltsati jäljend ning puudus teine sedeli siseküljel.
Keskerakond viitas oma kaebuses valimisseaduse sättele, mille kohaselt tunnistatakse kehtetuks sedel, millel pole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit. Vabariigi valimiskomisjon leidis aga, et sätte eesmärk on tagada, et hääletamisel ei arvestataks teadmata päritolu või seadusevastaselt hääletamiskasti lastud sedeleid, ning kui see on täidetud, võib sedelid lugeda kehtivaks ka nõutud jäljendita.
Riigikohus otsustas kaebuse rahuldada, sest seadusesäte on kohtu hinnangul selge ja ühemõtteline. Keskerakond soovis kõnealustes valimisjaoskonnas ka kordushääletamist, kuid sellega kohus ei nõustunud, sest Euroopa Parlamendi valimised toimuvad üleriigilises valimisringkonnas ning rikkumised polnud piisavalt suured, et valimistulemust mõjutada.
Valimistel pääsesid Eestist Euroopa Parlamenti Siiri Oviir, Indrek Tarand, Kristiina Ojuland, Tunne Kelam ja Ivari Padar. Edgar Savisaare asemel sai europarlamendi liikmeks Vilja Savisaar-Toomast.
Kõigi valimiste eel ja järel jõuab riigikohtusse hulgaliselt kaebusi, mis enamasti jäävad rahuldamata.