Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liigi hinnangul ei oleks Venemaa tarvitsenud juba töötavat Eesti peakonsulit Peterburist tagasi saata, kuid samas pole selles tema sõnul midagi erakordset.
Kadri Liik: Venemaa reageeris veidi üle
1. märts 2010, 18:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liigi arvates reageeris Venemaa Eesti otsusele mitte anda nõusolekut Narva peakonsuli kandidaadi ametisse asumisele tugevamalt, kui olukord seda nõudis.
Samas tunnistas Liik, et tegemist on üsna tavapärase praktikaga. «Diplomaatias tavaliselt käibki sama mõõdupuuga mõõtmine. Kui näiteks üks otsustab kedagi mitte akrediteerida, siis vastab teine samaga ja nii edasi,» seletas Liik.
Tema arvates ei tasu Venemaa otsuse tagant mingeid tagamõtteid otsida. Samas ei leidu olukorrale Liigi hinnangul enam ka kompromissi. «Kui Venemaa on oma otsuse teatavaks teinud, siis nii jääb,» lisas ta.
Küsimusele, miks otsustasid Eesti võimud mitte anda nõusolekut Vene Narva peakonsuli kandidaadi ametisse asumisele, vastas välisministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakov, et rahvusvahelise tava kohaselt riigid selliseid otsuseid ei kommenteeri ega põhjenda.
Postimees.ee andmetel aga soovis Venemaa Narva konsuli kohal näha Vene sõjaväeluure GRU kauaaegset töötajat.