Viisitamme altkäemaksusüüdistus tugineb kaudsetele tõenditele

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Kas sa nüüd oled juba piisavalt pilte saanud?” küsis Mart Viisitamm fotograafilt.
“Kas sa nüüd oled juba piisavalt pilte saanud?” küsis Mart Viisitamm fotograafilt. Foto: Ants Liigus

Pärnu eelmiste linnajuhtide Mart Viisitamme ja Simmo Saare kohtuprotsessil pole veel selgunud ühtegi tõendit, mis kõigile arusaadavalt Viisitamme altkäemaksuvõtjana näitaks, prokuratuuri süüdistused on rajatud kaudsetele tõenditele.


Näiteks on Saarele kuulunud OÜ Futurelink 2005. aasta suvel ja sügisel, kui Viisitamm oli Pärnu majanduse abilinnapea, AS Baltifaldile transporditeenust osutanud. Kas sellest võib järeldada, et tegemist oli varjatud altkäemaksuga, sest Baltifalt sai linnalt tööd?



Selline järeldus oleks tõestamata laim. Prokuratuur ei süüdista Saart altkäemaksu võtmises ega Baltifalti altkäemaksu andmises.



Küsimusele, mida Futurelingi ja Baltifaldi seos näitab, vastas prokurör Elle Keeman, et vastus selgub kohtuliku vaidluse käigus. “Seal annab prokurör tõenditele kogumis hinnangu,” lausus ta.



Kas tunnistaja kirjeldas olematut teenust?


Prokuröri tunnistajana neljapäeval kohtus tunnistusi andnud Mihkel Kõrgemäe rääkis, kuidas ta 2003. aasta alguses Viisitammelt 40 000 krooni laenas ning laenu 2004. ja 2006. aastal transporditööde korraldamisega kustutas. Viisitamme OÜ 2+3 Mööbel otsis kliendi ja tema muretses autojuhi, makstes ise transporditööde osutamiseks vajaliku kütuse eest.



2004. aastal teenis 2+3 Mööbel Kõrgemäe leitud autojuhi abil transporditeenustega ligi 100 000 krooni. 2006. aasta tehingut, mille eest Tänavapuhastuse AS tasus 2+3 Mööblile 29 500 krooni, peab prokuratuur varjatud altkäemaksuks.



Kõrgemäe nii ei arva ja kõneles kohtus, kuidas talle teene võlgu olev autojuht vedas kauba enda veoautoga Tallinnast Tartusse, mille eest Tänavapuhastuse AS töötundide põhjal tasus. Tema maksis ligi 6000 krooni kütuseraha, 2+3 Mööbel teenis 29 500 krooni, mille eest riigile tasuti käibemaks.



Prokuröri küsimusele, kas teenust faktiliselt osutati, vastas Kõrgemäe: “Jah, kinnitan seda kohtule.”



Kui kohus Viisitamme altkäemaksu võtmises ja Tänavapuhastuse ASi juhataja Vello Kingi altkäemaksu andmises süüdi tunnistab, on Kõrgemäe andnud kriminaalkorras karistatava valetunnistuse. Ülejärgmisel nädalal annab kohtus tunnistusi autojuht.



“See, mis me täna kuulsime, pole tegelikkusele vastav,” jäi Keeman pärast Kõrgemäe tunnistuse ärakuulamist endale kindlaks. Millistele tõenditele ta kohtuvaidluses tugineb, jääb esialgu saladuseks. Tõenäoliselt on nende hulgas ekspertiisiakt, milles leitakse, et vaidlusalune transporditeenus polnud 2+3 Mööbli raamatupidamises kajastatud nõuetekohaselt.



“Pole kantud kütusekulutusi, puuduvad dokumentaalsed tõendid, kuidas seda teenust osutati,” sõnas Keeman, tutvustades ekspertiisiakti, mida on võimalik näha ainult protsessi osalistel.



Millist kahju Viisitamm ja Saar tekitasid?


Peale altkäemaksuvõtmise süüdistab prokuratuur Viisitamme ja Saart kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises ja usalduse kuritarvitamise katses. Mõlemat süüdistatakse selles, et nad avaldasid Kingile konfidentsiaalset äritegevust puudutavat teavet ja tegutsesid era-, mitte avalikes huvides.



Peale selle süüdistatakse Viisitamme, et ta olevat spordihalli hanke käigus koostatud pakkujate ehitushindade võrdlustabeli konkursi võitnud OÜ Steniardile edastanud. See on süüdistuse järgi kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumine.



Kui äritegevust puudutava teabe edastamine on võrdlemisi lihtsalt kindlaks tehtav, siis usalduse kuritarvitamise katsega on lood segasemad. 2008.-2014. aasta Pärnu tänavate hoolduse riigihanke võitis Rapla Teed, Viisitamme ja Saart aga süüdistatakse teiseks jäänud Baltifaldi eelistamises.



Usalduse kuritarvitamise paragrahv eeldab Pärnu linnale suure varalise kahju tekitamist. Prokuratuur peaks selleks esimese ja teise pakkumise vahet, mis kaitsjate hinnangul on kunstlik. “Kahju on oletuslikku laadi ja tõendamata,” ütles Saart esindav vandeadvokaat Aivar Pilv.



Kohus peab jõudma selgusele, kas Viisitamm ja Saar mõjutasid Tänavapuhastuse ASi ja Baltifaldi huvides riigihanget ning tekitasid sellega Pärnu linnale varalise kahju. Samuti selles, kas Kink ja teised ettevõtjad said neilt ärisaladust puudutavat teavet.



Baltifalt parandas hankedokumente


Kirjalikest tõenditest on näha, et Kink ja Baltifalt tegid linnavalitsuse hankedokumentidesse parandusettepanekuid ning et Baltifalt ja Tänavapuhastuse AS olid omavahel lepingulistes suhetes. See näitab, miks Viisitamme ja Saart mõlema ettevõtte huvides tegutsemises süüdistatakse.



Eile kohtus tunnistusi andnud OÜ Rapla Teede kunagine juhatuse esimees Tõnu Vilipuu oli nördinud, et ettevõtte äritegevust puudutav info sai teatavaks kolmandatele isikutele.



Vilipuu pidas ärisaladuseks näiteks seda, kas kasumit saadakse suve- või talitöödest, ning hinnakujundust avavaid andmeid. “Sellise info avalikuks tulek takistab meil alltöövõtulepingute sõlmimist,” lausus ta.



Linnavalitsuse õigusnõunik Kristi Matiisen selgitas kohtule, et ekspertide kaasamine linnavalitsuse hankemenetlustesse on põhimõtteliselt võimalik, kuid nad ei tohi pakkujatega seotud olla. Kingi konsultandirollist Matiisen teadlik ei olnud.



Abilinnapea Jane Metsa küsitlemise eesmärk oli teada saada, kas üks spordihalli ehituspakkumiste tabel, mis enne lõpliku valiku tegemist Steniardi kätte sattus, sisaldas infot hinna kujunemise kohta. Metsa hinnangul sisaldas. Samal ajal leidis ta, et konkurentidel polnuks tabelist abi, sest linnavalitsust huvitas ainult kõige madalam hind.



Kohtuprotsess jätkub 9. märtsil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles