Narkokurjategijate arv vähenes poole võrra vaid paberil

Risto Berendson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Uimastikuritegevuse statistiline vähenemine aastaga poole võrra tähendab vaid seda, et politsei ei tegele probleemiga piisavalt, leiavad poliitikasse siirdunud endised tipp-politseinikud.



Pealtnäha pakuvad eelmise aasta kuritegevuse vähenenud arvud põhjust rõõmustamiseks. Ometi väidavad endised politseijuhid pikaajalisele kogemusele tuginedes, et tegelikult tähendab see üht – politsei ei vaevu enam tänavanarkomaaniaga tegelema.



«Aastane langus umbes 50 protsenti ei saa olla millestki muust tingitud,» ütleb endine keskkriminaalpolitsei juht, nüüd Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna piirkonna juhina tegutsev Andres Anvelt.



Tema sõnul oleks normaalne aastane kõikumine kuni 15 protsenti, ent uimastikuritegevuse niivõrd suur langus tähendab, et politsei kas ei jõudnud mullu seda tööd teha või siis olid tekkinud täiesti uued prioriteedid.



«Väikese koguse uimasti omamisest tingitud kriminaalasjad on puhtalt tänavapatrullide paragrahvid,» räägib ekspolitseinik Anvelt. «Enamasti tekivad sellised kriminaalasjad rutiinse kinnipidamise käigus. Nii suur langus näitab, et patrulle ei jagu enam kriminogeensetesse kohtadesse rutiinset tööd tegema.»



Kulukad ekspertiisid


Anveltiga on ühel nõul keskerakondlasest riigikogu liige, endine politseiprefekt ja siseminister Kalle Laanet.



«On fakt, et politsei aktiivsus ühiskonnas on väga palju kahanenud,» lausub ta. «See on puhtalt ressursi jaotamise küsimus, kuid tõde on, et patrulle on lihtsalt vähemaks jäänud.»



Kui siseminister Marko Pomerantsilt (Isamaa ja Res Publica Liit) riigikogus narkokuritegevuse järsu vähenemise kohta aru päriti, põhjendas ta, et uurijad on pigem keskendunud suuremate koguste leidmisele, et seeläbi tõkestada uimastite levikut laiemalt.



Anvelti sõnul on see jutt kõrvadele ilus kuulata, ent ei seleta kuidagi tänavanarkomaania juhtumite hulga vähenemist. «Pealegi on rumal see inimene, kes väidab, et suure kala saab kriminogeenses maailmas kätte ilma varem väikseid kalu püüdmata,» ütleb ta.



Kuluaarijuttudes toovad politseinikud väiksemate uimastikuritegude järsu vähenemise põhjusena sedagi, et pingeline riigieelarve lihtsalt ei luba iga väiksemat uimastikogust ekspertiisi saata. Üks narkoekspertiis maksab 1315 krooni.



«See on tõsi, et narkoekspertiisid on kallid ja eelarvele koormavad,» ütleb aastaid tagasi Saare, seejärel Põhja ja Lääne prefektuuri juhtinud Laanet. Politsei väitel ei vasta seesugune arvamus siiski tõele.



Kohatu rõõmustada


Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi juhi Üllar Lanno kinnitusel tellis politsei neilt mullu umbes veerandi võrra vähem narkoekspertiise. «See langus on peamiselt põhjustatud siiski sellest, et Viru vangla avamisega vähenes oluliselt Eesti vanglasüsteemis tavaline uimastite üle müüri viskamiste arv,» räägib ta.



Ekspolitseinik Anvelti sõnul on kuritegevusevastase võitluse eest vastutavatel ministritel uimastikuritegevust puudutavate arvude vähenemise üle kohatu rõõmustada, sest see näitab, et politsei töötab selles valdkonnas hoopis senisest nõrgemalt.



«Uimastikuritegevus on paratamatult varjatud kuritegevuse liik ja siin on politsei hea töö näitajaks pigem suuremad numbrid,» ütleb ta. «Väita, et see probleem väheneb, on läbinisti vale. Eriti kui arvestada üht Euroopas läbi viidud noorte uimastitega kokkupuutumise uuringut, mille kohaselt on meie noored koguni kõrgel kolmandal kohal.»



Kaido Kõplas: eelistame kvaliteeti kvantiteedile


Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juhi Kaido Kõplase sõnul on narkopolitsei eesmärk mõjutada narkoturgu nii, et see oleks ebastabiilsem ja narkootikumid oleks võimalikult raskesti kättesaadavad esmatarvitajale, eriti alaealisele. See tähendab ainete kas või lühiajalise defitsiidi tekitamist, mis lööb näiteks hinnad üles.



«Ainuüksi kriminaalasjade lugemine ja arvu võrdlemine ei anna eraldiseisvana adekvaatset pilti politsei tegevusest narkokuritegevuse vastu. Meie eesmärk on püüda kuritegeliku ahela võimalikult kõrgeid lülisid, andmaks kuritegevusele võimalikult valusat hoopi,» räägib ta.



«See tähendab n-ö niiditõmbajate kõrvaldamist kuritegelikust ärist, see tähendab efektiivsemat kriminaalse tulu konfiskeerimist ning julgen öelda, et just kriminaaltulu konfiskeerimise vallas teeme raske aja kiuste jätkuvalt koostöös prokuratuuriga edusamme,» lisab Kõplas.



Kõplase sõnul on Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse töötajate tööaeg siiski mõnevõrra vähenenud. «Meie piirkonnas avaldab see kindlasti oma mõju. Sarnane olukord on minu teada ka mujal Eestis,» ütleb ta.



Kõplase kinnitusel pole neil jäänud ükski kriminaalasi menetlemata põhjusel, et ekspertiisid on kallid.



«Kui vaadata narkokuritegude talituse kinni peetud kurjategijate arvu, siis see on väiksem, aga mitte poole võrra, vaid tunduvalt vähem. Küsimus on, kes on tabatud ja millist mõju see avaldab,» lisab ta. (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles