Ansip pööraks Eesti majandukasvu positiivseks
23. veebruar 2010, 19:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurotsooniga liitumise ja tööpuuduse vähendamise kõrval peab peaminister Andrus Ansip käesoleva aasta kolmandaks suureks väljakutseks majanduskasvu positiivseks pööramist.
«Me ei pea leppima rahandusministeeriumi prognoosiga, mille järgi on oodata 2010. aastal majanduslangust 0,1 protsenti,» sõnas peaminister Tartus Vanemuise kontserdimajas peetud vabariigi aastapäeva kõnes.
Ansipi sõnul saab valitsus majanduskasvu kiirendamiseks jätkata reformidega.
«Jätkata haridusreformi, avaliku teenistuse reformi, maksureformi, pensioniea ja eripensionide reformi, korrakaitsereformi ja valimisreformiga,» loetles Ansip, kinnitades, et kõik need reformid on täna riigikogu või valitsuse töölaual.
Peaministri kinnitusel aitavad need reformid luua tõhusamat avalikku teenust pakkuvat ja vähem maksumaksja raha kulutavat riiki.
Statistikaameti hinnangul kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang mullu neljandas kvartalis võrreldes kolmanda kvartaliga 2,6 protsenti, mis on suurim kasv Euroopa Liidus. Enim suurendas majandusaktiivsust eksport.
Ansipi sõnul on Eestis tüüpilise eksportiva riigi majandus, kus ekspordimaht võrrelduna sisemajanduse kogutoodanguga on koguni 75 protsenti.
«Eesti eksportöörid on juba suutnud ära kasutada väliskeskkonna taastumisest tulenevaid võimalusi,» sõnas Ansip ning lisas, et põhilistel sihtturgudel on Eesti eksportijate turuosa võrreldes konkurentidega suurenenud.
Valitsusjuhi hinnangul on eksportööride mõju Eesti majandusele tulevikus märksa olulisem, kui see on olnud varasematel aastatel. «Kuni ei ole leitud naftat või kulda, toovad meile jõukuse ekspordiks tootvad ettevõtted,» ütles Ansip.
Peaministri sõnul suudame me juba sel aastal pöörata majanduse püsivale kasvule, kui me kasvatame ka edaspidi usaldust ning eksportivaid ettevõtteid saadab edu.
Valitsusjuht meenutas, et kümme aastat tagasi andsid Eesti majandusele vajaliku tõuke peamiselt Skandinaaviast tulnud investeeringud.
Nüüd oleme tema nägemuses taas majanduskasvu tõusufaasi alguses.
«Eurotsooniga liitumine tõstab meie usaldusväärsust. Tööjõukulud on meil endiselt kolm kuni neli korda madalamad kui Soomes ja Rootsis. Eesti jooksevkonto on ülejäägis,» loetles Ansip meie riigi tugevusi.
Üks Eesti trumpe on tema sõnul ka riigi korras rahandus - valitsussektori võlakoormus on Euroopa Liidu madalaim ja riigieelarve defitsiit Euroopa Liidu üks väiksematest. Meil on reservidesse kogutud pea 25 miljardit krooni.
«See kõik tähendab, et ajal, kui teised riigid maksavad tagasi oma koormavaid võlgu, saame meie keskenduda uuele kasvule. Kui Euroopa majandus läheb taas uuele tõusule, stardime meie esimesest reast,» ütles peaminister vabariigi aastapäeva kõnes.