Saar: Reformierakond ei kaasa kodanikuühiskonda seadusloomesse

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas valimistele minnakse koos või eraldi, peaks Indrek Saare sõnul selge olema suveks.
Kas valimistele minnakse koos või eraldi, peaks Indrek Saare sõnul selge olema suveks. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Indrek Saar leidis, et valimiste ühildamine samale päevale ei ole mõistlik samm ühiskonnas, kus valitsus ei kaasa kodanikuühiskonda seadusloome otsustusprotsessi.

«Valimiste päeva ühendamine toimuks hästi ühiskonnas, kus kaasamine toimub hästi,» leidis Saar ETV saates «Foorum».

«Meil aga kodanikuühiskonna kaasamist selle valitsuse ajal ei toimu. Reformierakond sisuliselt ei kaasa uute seaduste loomisse kodanikuühiskonda, huvigruppe,» nentis ta.

Reformierakondlane Väino Linde leidis, et permanentne valimiskampaania väsitab inimesi. «Valimised peaks olema eriline sündmus, kus antakse mandaat millekski.»

Saar leidis, et inimesed tulevad hea meelega valima, nagu näitasid kahed valimised möödunud aastal, kuid inimesed on väsinud poliitilisest retoorikast ja poliitilistest kampaaniatest.

Tema hinnangul püüab Reformierakond iga hinna eest vältida idee-keskset poliitikat, kus prevaleeriksid poliitilised seisukohad ja ideed probleemide lahendamiseks. «Reformierakond ei taha panna kampaaniate kulutustele ülempiiri, käib selline tore fund-raising poliitika.»

Isamaa ja Res Publica Liidu liige Mart Nutt leidis, et valimiste ühendamisel on mitmeid plusse ja miinuseid. «Näiteks on riigikogu ja kohalike volikogude valijaskonnad erinevad, samuti võivad aset leida erakorralised riigikogu valimised, mis lööks ühendatud valimistepäeva süsteemi sassi.»

Saar tõi paralleeli, et kui inimestel on praegu põhimure, et igapäevane toit lauale saada, siis peaministripartei arutleb, millist veini lauale osta.

«Küsimus on tõstatatud teravate teemade välitmiseks,» leidis ta. «See annaks ehk 15-16 miljonit krooni kokkuhoidu ning kohalikud teemad jääksid kampaanias tähelepanuta.»

«Samuti suruks see pildilt välja valimisliidud, kellel poleks ühendatud kampaanias võimalusi suurparteide rahaliste vahenditega konkureerida,» väitis Saar.

Nutt nõustus, et see aitab väiksemates kohtades läbi viia sundparteistamise.

«Valimiste ühendamine on samm selles suunas, et anda eelis neile, kes on suuremad ja kel on suurem rahakott ning kes on hetkel administratiivset võimu teostamas,» leidis Indrek Saar. «Tore ju, kui valijaga suhtlemise aeg oleks lühem ja väiksem,» ironiseeris ta.

Linde kinnitas, et Reformierakond oskab küllalt hästi valimiskampaaniad läbi viia, ei karda valimisi ning oskab oma valijatega suhelda ka väljaspool kampaaniaid.

Keskerakondlane Ain Seppik leidis et, nii osavalt tuua pseudoprobleem ühiskonnas arutlusele, kus on tegelikult reaalpoliitikas suuri probleeme, on Reformierakonna suur poliittehnoloogiline oskus.

«See on teoreetiliselt läbi töötamata. Inimesed kaugenevad poliitsüsteemist ja poliitikutet ning see on elitaarse demokraatia suunas minek, kus säilub ainult õigus valida ja olla valitud ning osalusdemokraatia tunnused on täielikult kaotatud,» väitis ta.

«Erakonnad ehk ise kaotavad vormi, kui nad valijatest eemaldada?» leidis Seppik.

«Probleemiks on pigem see, et meil minnakse juba seadusandlikust võimust mööda, täidesaatev võim langetab ka selle eest otsuseid,» arvas poliitik.

Nutt rõhutas, et võimalus on ka ühitada europarlamendi ja kohalikud valimised. «Küll on viis aastat kohalikule volikogule liiga pikk aeg koos olla ning nende töövõime minetub varem,» tõdes ta.

«Praegu püütakse poliitilise kultuuri puudujääkide lahenduseks hakata muutma tehnilist süsteemi,» tõdes ta, lisades, et poliitilist kultuuri kasvatab vaid aeg ja stabiilsus, mis tähendab jällegi seda, et poliitilist süsteemi väga tihti ei muudeta ega parandata.

Saates esitatati ka kaks küsimust televaatajatele. Esimesele küsimusele, kas riigikogu ja kohalikke omavalitsusi tuleks valida ühel päeval, vastas jaatavalt 40 protsenti ja eitavalt 60 protsenti 682 vastajast.

Teise küsimusele, kas riigikogu liikmed võiksid kuuluda kohalikku volikokku, vastas jaatavalt 2,4 ja eitavalt 97,6 protsenti 466 vastajast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles