Kui äriettevõtte kohustused ületaks selle varasid sama mäekõrguselt ja pikaajaliselt kui kolmel suurel Eesti erakonnal, peaks omanikud firmasse kiiremas korras raha lisama või kohtule pankrotiavalduse esitama. Erakonnad tunnevad end aga üsna muretult, kirjutab Nils Niitra.
Tegelikult ei tee seadus mittetulundusühingutele ses osas olulisi erandeid ja Eesti erakonnad on mittetulundusühingud.
Parteid on aga südamerahus oma varade ja kohustustega rasvases miinuses ja maksavad äriettevõttele mõeldamatu loidusega veel praegugi ülemöödunud valimiskampaaniatest jäänud arveid.
Kohustused ületavad erakondadel aga varasid ning pankrotiseaduse kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui tema vara ei kata kohustusi ja see ei ole ajutine olukord.
Pangad laenavad
Veel enam – Eesti pangad annavad erakondadele meeleldi laene, hoolimata sellest, et nende vara ei pruugi laenusummat kaugeltki katta. Siin ei kehti pankade tavapärased karmid reeglid, mida kohaldatakse lihtkodanikele.
Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets ütleb pisut irooniliselt, et ka poliitiline kapital sobib tagatiseks ja võrdsete seas leidub alati võrdsemaid.
Eametsa kinnitusel ei ole erakondade heasoovlikkus pankadele sugugi ebaoluline. «Kohalikud omavalitsused ja riik hoiavad oma raha ju pangas, ja need on suured summad,» lausus ta.
Samas on tõsi siiski ka see, et lisaks erakondadele puudub paljudel teistelgi mittetulundusühingutel vara, nemadki võtavad laene ja sestap võib ka nende netovara olla miinuses.
Niisiis ei pruugi netovara miinus tähendada ilmtingimata mittetulundusühingu pankrotiolukorda. Mõne erakonna puhul on netovara miinus siiski juba aastatepikkune probleem ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) puhul juhtis sellele korduvalt tähelepanu ka audiitor.
Audiitorkogu juhatuse aseesimehe Mati Nõmmiste sõnul ei saa võõrvahendite abil mingisugust tegevust arendada, kui raha andjad ei ole väljendanud selleks omapoolset soovi. «Kui nõue on üleval, siis kuulub see tasumisele, mitte mingite muude tegevuste arendamiseks.»
Samas ei esita erakondadele teenuseid osutanud firmad ja laenu andvad pangad üldjuhul oma kliendi vastu pankrotiavaldust, olgu põhjuseks siis alalhoidlikkus või teadmine, et kunagi tulevikus maksab riigi toetustest elav erakond ikka ära.
Tõsi, äsja pöördus reklaamifirma Idea kohtusse, nõudes Keskerakonna pankrotti, ent loobus maksejõuetuse küsimisest kiiresti ja võttis avalduse tagasi. Võib arvata, et initsiatiivi kohtuvälise lahendini jõudmiseks ilmutas Keskerakond ise, sest kohus võinuks Eesti seadustele tuginedes erakonna pankroti ka välja kuulutada.
IRLis lahvatasid aga sel pühapäeval toimuva suurkogu eel sisepinged, mille põhjuseks on muu hulgas ka erakonna täbar majandusseis. Siseopositsiooni hinnangul on rahaasjad muutunud Margus Tsahkna juhtimise ajal pehmelt öeldes kehvaks.
Juba 2008. aasta majandusaasta aruandes on kirjas, et erakonna laenukohustuse ehk 7,7 miljoni kroonise pangalaenu maksetähtajaks pidi olema mullu 15. juuni. «Läbirääkimiste tulemusena pangaga loodetakse saavutada kokkulepe võlgnevuse tasumiseks 2010. aasta lõpuks,» seisis aruandes.
See rida kinnitab, et erakond oli endale võtnud kohustusi, mille tasumise võimaluste osas esialgu kokku lepitud tähtajaks puudus IRLil selge ettekujutus.
Ehkki mittetulundusühingute seadus ja IRLi enda põhikiri näeb ette, et erakonna majandusaasta aruande kinnitab suurkogu, ei tehta seda ka tänavu.
Postimehe andmetel kinnitas IRLi suurkogu viimati 2006. aasta majandusaasta aruannet ja toonase aruandega oli kõik ka korras. Järgmised aruanded oleks tekitanud aga suurkogul märksa elavamat arutelu.
Nii 2007. kui 2008. aasta aruande juurde lisatud arvamuses juhtis audiitor tähelepanu sellele, et erakonna netovara on miinuses, ja soovitas koostada tegevuskava netovara puudujäägi katmiseks.
Postimehe allikas IRLis lisas, et 2006. aastal, kui Res Publica ja Isamaaliit ühinesid, oli neil kahe peale riigikogus 34 liiget. «Riigikogu liikmete hulgast sõltub ka riigi toetus erakonnale,» lausus ta. «Pärast riigikogu valimisi oli ühenderakonnal vaid 19 liiget ja riigi tugi vähenes – Tsahkna ei suutnud enam allesjäänud toetusega ära majandada ja erakond elas üle jõu,» lausus ta.
«Liiga palju raha on kulunud ka igasugustele vastuvõttudele ja muule säärasele.» Tsahkna ise on teatanud peasekretäri ameti mahapanemisest ja kandideerib pühapäeval erakonna aseesimeheks.
Tsahkna väitel on erakonna Tallinnas Wismari tänaval asuva kinnistu tegelik väärtus oluliselt suurem selle bilansilisest väärtusest. «See maja soetati 2000. aastal ja kui hinnata see ümber vastavalt turuväärtusele, kaobki netovara miinuse probleem,» lausus ta.
Tsahkna ei vastanud siiski küsimusele, miks seda aastate jooksul tehtud pole. «IRLil pole mingit probleemi oma majandustegevusega ja meie tegevus on täiesti elujõuline,» lausus ta. «Oleme eelarvet teinud väga konservatiivselt.»
Hämmastunud Michal
Sellal kui IRL, Keskerakond ja sotsid on võtnud pankadelt laenu, pole Reformierakond seda teinud ja sestap on ka oravate netovara plussis. Peasekretär Kristen Michali sõnul kinnitatakse kõik erakonna majandusaasta aruanded üldkogul. Kuuldes, et IRLi üldkogu aruandeid ei kinnita, oli Michal hämmeldunud.
«See kõlab natuke uskumatuna, tahaks küll uskuda, et IRLi asjad on korras. Ma ei suuda sellist asja isegi kommenteerida – meie teame, et alati tuleb suvel üldkogu, et kinnitada majandusaasta aruanne.»
Mullu oli IRLi ja teiste erakondade jaoks üldse raske aasta – ühest küljest europarlamendi ja kohalike omavalitsuste valimised, teisalt aga lahkete annetajate helduse kokkukuivamine seoses majanduskriisiga.
Seega pole põhjust arvata, et erakondade netovara kohati püsivaks muutunud miinus 2009. aasta majandusaruannetes oluliselt väiksemana paistaks.
Seadused erandeid ei tee
• Pankrotiseadus ütleb, et pankrot on võlgniku kohtu otsusega välja kuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
• Mittetulundusühingute seadus ütleb, et kui mittetulundusühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule mittetulundusühingu pankrotiavalduse.
• Karistusseadustik ütleb, et seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Margus Tsahkna väitel on kõik korras
IRLi peasekretäri Margus Tsahkna sõnul on erakonna finantsseis täpselt selline, nagu kõigil erakondadel, aga mitte halb.
2008. aasta majandusaruande kohaselt oli IRLi netovara seitsme miljoni krooniga miinuses.
2007. aasta ja 2008. aasta aruanded kinnitati meie erakonna volikogus.
Segan kohe vahele, vaatasin läbi teie erakonna põhikirja ja mittetulundusühingute seaduse, aga sealt tuleb selgelt välja, et sääraste asjadega peaks tegelema erakonna üldkogu.
See on seesama asi, millega on kõik teised erakonnad – kui see on probleem – kimpus selles mõttes, et meie suurkogu ehk üldkoosolek toimub põhikirja järgi üle aasta ja põhikirja järgi on nõndamoodi, et suurkogudevahelisel ajal on järgmine otsustusorgan meie volikogu. Volikogu pädevuses on ka majandustegevus.
Suurkogudevahelisel ajal küll.
Just. Ja sellest ongi see küsimus üldse tekkinud. Ma ei mäleta, et ka mõnel teisel erakonnal on üldkoosolekul majandusaasta aruanded kinnitamisel. Ma võin küll eksida (Tsahkna eksib, vähemasti üks erakond kinnitab oma majandusaasta aruanded üldkogus – toim).
Aruanded on kinnitatud, need on avalikud, meie veebis kättesaadavad ja esitatud registrile õigel ajal.
IRLi põhikirjast tuleb välja, et suurkogu tuleb kokku vähemalt kord kahe aasta jooksul. Eestseisus on kohustatud esitama majandusaasta aruanded üldkogule ja põhikirjast ei tule välja, et aruannetega peaks tegelema erakonna volikogu.
Meie tõlgendus on senimaani olnud, et volikogu on täitsa pädev ning aruanded on esitatud registrile ja need on ka vastu võetud ja kõigile avalikult teada. (PM)