Politoloog Tõnis Saarts leidis, et Reformierakond ei tõtta pea ees ilmselt ebapopulaarseid reforme läbi viima, kuna sellest võidaks toetust juurde nende peamine konkurent ja praegune koalitsioonipartner Isamaa ja Res Publica Liit (IRL).
Saarts: Reformierakond ei soovi IRLile kingitusi teha
26. jaanuar 2010, 20:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On ju selge, et igasugune suurem ümberkorraldus või institutsionaalne reform, nagu näiteks haldusreform, tekitab võitjaid ja kaotajaid, rahulolematust ning ebakindlust. Süüdistatakse ennekõike valitsust ja peaministrit. IRL omandab teatud gruppides progressiivse reformija imago ja kõik halb kirjutatakse Anispi nimele. Milleks peab Reformierakond oma põhikonkurendile selliseid kingitusi tegema?» arutles TLÜ õppejõud.
«Kui Reformierakond oma praeguse nime võttis, siis oli sõnal «reform» Eesti ühiskonnas ja poliitikas hoopis teine tähendusväli. Reformide järele oli nõudlus ja seda nii siseriiklikult, kui ka väljastpoolt Eestit anti mõista, et ilma reforme tegemata kusagile ei jõua,» meenutas Saarts.
«Praegune seis on hoopis teine. Ühiskond on väsinud ümberkorraldustest ja kiiretest muutustest. Selle reformiväsimuse on Reformierakond, kes on alati avaliku arvamuse võnkeid hoolega tähele pannud, osavalt enda poliitilises kapitaliks pööranud. Juhul, kui ühiskondlik kliima selles osas muutub, küll siis hakkab Reformierakond üsna konjunkturistliku erakonnana taas nö. reformijuttu ajama. Praegu pole selleks aga mingit vajadust – arvamusuuringute järgi on peaministripartei endiselt Eesti populaarseim erakond,» tõdes politoloog.
«Eeltoodu valguses näib Reformierakonna käitumine igati loogiline, iseasi muidugi kas sellisest kõigest võidab ka Eesti. Selline enesega rahulolev ja inertne «heade aegade” eliidi mentaliteet võib meile ühel hetkel valusasti kätte maksta,» hoiatas Saarts.
«Loodetavasti toimub siin teatud nihe, kuid mitte sellises suunas nagu IRL seda soovib – «reform reformi pärast» loosungite all, vaid Eesti ees seisvaid uue aasta väljakutseid arutatakse rahulikult, analüütiliselt ja taustateadlikult,» sõnas ta.
Probleem pole Tõnis Saartsi hinnangul selles, et Reformierakond ei taha reforme, vaid kohati tundub, et ei soovita ka pidada asjalikke tulevikuteemalisi debatte üldisemalt. «Tulevikkuvaatav ja värskemaid ideid genereeriv pool oleks nagu Reformierakonnast viimastel aastatel üldse välja surnud ja asendunud vaid külmalt kaalutleva poliittehnoloogilise lähenemisega.»
BNSi juht Anvar Samost kirjutas tänase Postimehe arvamusküljel, et Reformierakond ei ole viimasel ajal ennast näidanud eriti reformimeelse parteina. Samost märkis, et pikka aega võimul olnud erakonnale on status quo säilitamine nii oluline, et mingeid suuremaid muutusi ei taheta teha. Ning toob eelmisest nädalast näiteks haldusreformi, haridusereformi ja elektrituru avamise, mis kõik põrkusid Reformierakonna vastuseisule.