Tallinna Ülikooli politoloog Kersten Kattai soovitab valijatel teha enne kohalikel valimistel hääletama minekut selgeks kodukandi võimumustrid.
Valija suvekool 10: määra võim!
4. oktoober 2013, 12:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kattai sõnul saavad võimumustrid ennekõike alguse valimistulemustest, kuigi juured võivad peatuda pikaaegsetes kogukondlike suhete arengutes. Seetõttu tasub valijal tema sõnul oma eelistust kujundades mõelda, mis tüüpi võimumustrid on tema kodukohas ja kas need talle meeldivad või mitte.
Kattai märkis, et kuigi kohalike omavalitsuste tegevust reguleeriv õiguskeskkond ja volikogude valimissüsteem on kõigis omavalitsustes ühesugune, võivad kohalikud võimumustrid olla väga erinevad. Tema sõnul võib esile tuua vähemalt kolme tüüpi omavalitsusi.
Näiteks liidrikesksetes omavalitsustes on juhtimisvõim koondunud väikese ja pikka aega võimul olnud eliidi kätte. «Tugevad kogukonna liidrid loovad elanikele stabiilsust ja turvatunnet. Seda tüüpi omavalitsustes võivad juhid teha jõulisi ja kiireid uuendusi, neil pole vaja osapooltega läbi rääkida ning nende otsuseid usaldatakse. Suurim oht on võimu koondumine väheste isikute kätte ning pikaaegse valitsemise puhul võib toimuda stagneerumine,» selgitas Kattai.
Pluralistlikes omavalitsustes on tema sõnul aga mitmeid poliitilisi rühmasid, kelle toetus valimistest valimistesse muutub. Neist ükski ei oma volikogus absoluutset enamust, mistõttu tuleb valitsemiseks moodustada koalitsioone ning otsustamises partneritega arvestada.
«Valitsemises on esindatud laiema hulga valijate huvid, mis muudab võimu legitiimsemaks. Uuenduste tegemiseks tuleb partneritega läbi rääkida ning leida konsensus. Ühelt poolt on selliselt tehtud arendustegevused laiemalt aktsepteeritud, teisalt on tasakaalu leidmine raske ning teemasid lükatakse kõrvale. Tihti kulub energiat võimuvõitlusele, mis tõttu on omavalitsuse stabiilne arendamine takistatud,» rääkis ta.
Kolmanda tüübina nimetas Kattai korporatiivseid omavalitsusi, kus kohalikku poliitikat veab paar rühma, millest üht on elanikud koondunud toetama. «Enamasti saavutab valimistel üks neist absoluutse enamuse, kuid järgmisel korral võib edukaks osutuda teine. Kodanikuaktiivsus on suur, kuid ühendusi veavad tihti just need poliitilised rühmad ja nende liidrid,» ütles ta.
Tema sõnul on sellistes omavalitsustes uuenduste tegemine ühelt poolt lihtne, kuna seljatagune toetuse näol on tugev, kuid vastaspoolt võib koonduda ja vastanduda. «Samas kui leitakse üksmeel, siis arendatakse kohalikku elu stabiilselt ja laia toetuse tingimustes,» märkis ta.
20. oktoobril toimuvate valimiste eel panid Postimees, Tallinna Ülikool ja Eesti Noorteühenduste Liidu Varivalimised seljad kokku ning lükkasid käima projekti «Valija suvekool». Suvekooli kümmekonnas videoklipis antakse sügisel valima minejaile selgeid ja loogilisi nõuandeid.