Võitlus pärast võimuvõttu

Tuuli Koch
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2009. aasta 18. oktoobri kohalike valimiste tihedaim konkurents oli Paldiskis, kus poolehoidu taotles ligi  200 kandidaati. Neist pääses volikokku vaid iga viieteistkümnes. Kaks paldisklannat valimispäeval kandidaatide nimistut uurimas.
2009. aasta 18. oktoobri kohalike valimiste tihedaim konkurents oli Paldiskis, kus poolehoidu taotles ligi 200 kandidaati. Neist pääses volikokku vaid iga viieteistkümnes. Kaks paldisklannat valimispäeval kandidaatide nimistut uurimas. Foto: Raigo Pajula

 Leidub rohkelt omavalitsusi, kus viimase nelja aasta jooksul on pealtnäha väikesed ja tähtsusetud ebakõlad ajanud lõhki pikaajalised võimuliidud.

Kohe valimispäeva järel, 21. oktoobril hakatakse üle Eesti – mõningate eranditega – moodustama võimuliite, mis luuakse lootuses püsida «nii heas kui ka halvas, kuni järgmised valimised meid lahutavad». Vaadates tagasi viimasele nelja-aastasele kohaliku elu valitsemisperioodile, torkab silma, et paljudes suuremates linnades ja ka väiksemates võitluskohtades on võim vahetunud. Mõnel juhul juba viis kuud pärast võimuleppele allkirjade andmist, teisal on pinged hakanud kuhjuma uute valimiste lähenedes.

Põhjused on olnud teinekord õõnsad, otsitud, tundelised. Lahku on mindud ka koolidirektori valiku pärast või selle kattevarjus. Võimuvangerdus toimus ka näiteks Rakveres, mis on olnud seni poliitilise süütuse ja (peidetud) puhtuse näidiseks. Kus ei teatud Eesti kohalikku poliitikasse kahetsusväärselt juba loomulikult kuuluvaid sõnu «häälteost», «kriminaalasi», «kohtuskäik».

Aga vaata, kuidas soovid, kõige kirglikumad neli viimast võimuaastat on möödunud poliitika märulipealinnas Paldiskis. Juba enne 2009. aasta valimisi püüti ärihuvide rägastikus olevas mereäärses linnas rahva hääli kahetoaliste korterite, telerite ja ka lihtsalt rahaga. Asi tipnes sellega, et kaks meest pandi häälteostmises kahtlustatuna lausa käeraudu.

Kordamööda meeritoolil

Kohalikud on linna ümber toimuvast kärast ja skandaalidest surmani tüdinenud, kuid valivad agaralt. Peamiselt venekeelses linnas olid viimastel valimistel hääletuskardinate taga suisa järjekorrad. Kuid see kõik oli vaid protseduuriline sissejuhatus neli aastat kestnud võimuvõitlusele, mis on toimunud justkui ühe jabura poliitsketši stsenaariumi järgi.

Linnapeana jätkas 2009. aastal esmalt Paldiski kroonimata kuningas Jaan Mölder, kelle asemele valiti õige pea tema oponent Mare Leiten, kuid kaks päeva pärast ametis olekut tuli tal kohtu otsusel meeritool taas Möldrile üle anda. Vastasleer ei jätnud jonni ja 23. detsembril andis Mölder linnavalitsuse taas üle Leitenile.

Samal päeval, jõululaupäeva eel, algatas Leiten distsiplinaarmenetluse 2008. aastast linnasekretärina töötanud Kuldar Salumetsa suhtes. Mees ei jõudnud uue juhi alluvuses tundigi töötada, kui teda süüdistati usalduse kaotamises.

Menetlus kestis kuu aega ja 2010. aasta jaanuaris vallandati Salumets töölt. Ta kaebas otsuse kohtusse, ja viimane leidis, et kuna süüd ei tõestatud ning kõik dokumendid olid vigaselt esitatud, tuleb Salumets tööle ennistada ja ligi aasta saamata jäänud palk talle välja maksta. Kokku oli seda tol hetkel üle 19 000 euro.

Klaas meerile näkku

Pärast kohtuotsust läks Salumets õige mehena hommikul kell pool üheksa tööle. Jõudnud olla seal veidi alla poole tunni, tuli tema juurde järjekorras juba kolmas Paldiski linnapea, keskerakondlane Kaupo Kallas ja andis üle dokumendid, millega oli algatatud uus distsiplinaarmenetlus. Seekordseks süüdistuseks vääritu teo toimepanek.

Vääritu tegu seisnes selles, et ajal, mil Salumets oli teenistusest vabastatud, esindas ta juristina inimesi vaidluses Paldiski linnavõimuga. Taas kestis menetlus kuu aega ja 2011. aasta esimestel päevadel lasti linnasekretär taas töölt lahti. Linn pakkus suuremeelselt, et kui linnasekretär ei pöördu kohtusse, saab ta 2000 eurot valuraha. Salumets ei nõustunud, tuli järjekordne kohturing.

Kogu võimuvõitlus läks 2011. aastal veelgi tragikoomilisemaks, kui Rootsi reisilaeval Victoria Jaan Mölder juunior Kallasele klaasi näkku virutas. Hiljem palus mees vabandust ja teatas, et «ehkki intsident oli provotseeritud Kallase ebaviisakatest väljendustest minu isa aadressil, kuni lubaduseni teda vajadusel «elimineerida», pean oma käitumist äärmiselt ebaõigeks ja mittekohaseks».

Alates selle aasta veebruarist on Paldiski linnapeaks sotsiaaldemokraat Stanislav Tšerepanov. Järjekorras juba neljas.

Ka see vahetus tõi kaasa omanäolise keerdkäigu: Tšerepanovi erakonnakaaslane, Paldiski endine abilinnapea, nüüdne volikogu liige Andrei Martõnjak annab koos Möldriga välja ajalehte Paldiski Elu, mis asus usinalt kritiseerima Tšerepanovi juhitud linnavalitsuse tegevust, mistõttu ta sotside ridadest välja visati. Eesseisvatel valimistel on Martõnjak juba oma valimisliidu Sõltumatu Valimisliit esinumber.

Kui 2009. aastal konkureerisid Paldiskis neli erakonda ja seitse valimisliitu, siis reaalselt käis võitlus kahe suure, tollase linnapea Jaan Möldri ja Paldiski Põhjasadama juhi Aleksei Tšuletsi vahel. Just viimane oli 2009. aastal see, kes lubas, et kui tema meeskond peaks saavutama linnas võidu ehk volikogus seitse kohta, siis loosib ta linlaste seas välja kahetoalise korteri.

Neil valimistel on võitluses kolm parteid (Reformierakond, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ning viis valimisliitu.

Tšuletsi juhitud valimisliit Põhjasadam on üles seadnud koguni ligi 50 kandidaati, konkurentide nimekirjades on nimesid 10–15. Ning ka sel korral on Paldiskisse sisse toodud ligi 200 uut hääletajat – tõenäoliselt Paldiskis näiteks Tallinnast tööl käivad inimesed, kes saavad häälega tööandjale oma truudust näidata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles