Valitsuses kinnitatud järgmise aasta riigieelarvest jäi välja IRLi ja Reformierakonna koalitsioonilepinguga lubatud huviringiraha, rahandusminister Jürgen Ligi hinnangul on see summa raskel ajal omavalitsustele lihtsalt välja jagamiseks liiga suur.
Koalitsioon taganes huviringiraha lubadusest
24. september 2013, 15:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2011. aastal sõlmitud koalitsioonileppes lubati alatest 2014. aastast kehtestada laste huviringi raha, mida saab kasutada ka noortespordi arendamiseks, suisa kolmel korral. 2014. aasta riigieelarves pole sellest aga sõnagi.
«Meil on eelarvest väljas alati väga palju toredaid ideid ja veel rohkem lolle ideid. Reformierakond andis oma suures valimislubaduses järele, sest majandusolukord on halvenenud ja tahtmisi on alati rohkem kui võimalusi,» tõdes rahandusminister Jürgen Ligi riigieelarvet tutvustaval pressikonverentsil.
Huviringi raha kehtestamine oleks arvutuste järgi tähendanud kuni 25 miljonit eurot aastas, mis on Ligi sõnul meeletu raha.
Koalitsioonilepingu tehnoloogia on võrreldes riigieelarve tegemisega siiski suhteliselt lihtne. Me küll toidame läbirääkimisi andmetega, aga need ei saa olla lõpuni täpsed.
MTÜ Lastekaitse Liit taunis oma avalduses valitsuse sellist otsust. «Lubadused koalitsioonilepingul ei saa jääda ainult paberile. Olukorras, kus võrreldes 2000. aasta loendusega on alla 18-aastaste laste arv kogurahvastikus kahanenud 74 000 võrra, ligi viiendik lastest elab Eestis vaesuses, ning vähem kui pooled kooliealistest lastest tegeleb huviharidusega, ei ole aktsepteeritav laste huvide tagaplaanile jätmine riigi eelarves,» rõhutas lastekaitse liidu juhataja Alar Tamm.
Rahandusministri arvates peab aga olema mõistetav, et koalitsioonileppe mõnest punktist vahel taganetakse: «Koalitsioonilepingu tehnoloogia on võrreldes riigieelarve tegemisega siiski suhteliselt lihtne. Me küll toidame läbirääkimisi andmetega ja tabelid koostatakse, aga need ei saa olla lõpuni täpsed - lihtsalt ei ole nelja aasta prognoosid ja kuluhinnangud nii täpsed.»
«Ma oskan ainult õlgu kehitada, miks riigi tasemel peab ütlema, millist ringi ja kas üldse on lastele pakkuda. Kui me hakkasime seda lubadust konkreetseks meetmeks tegema, siis neis detailides on ikka saatanad sees. See pole palju muud kui rahaülekanne omavalitsustele - kuidas see jagatakse, on väga omavalitsuste võimaluste ja otsuste küsimus ja me ei pea seda tegema siit Toompealt.»
Riigikogu sotsiaalkomisjoni juht Margus Tsahkna (IRL) oli aga veendunud, et ringiraha teemat tuleb edasi käsitleda ja seda just riigi tasemel. Tema sõnul kätkeb see aga vähemalt kaht eraldi probleemi - esiteks, kuidas leida riigieelarvesse vajalik raha, ning teiseks, kuidas tagada, et see raha jõuaks riigieelarvest ka reaalselt huviharidusse.
«Praktika näitab, et kui me lihtsalt kannaksime selle raha omavalitsustele, suure tõenäosusega see laste huvihariduseni ei jõuagi,» viskas Tsahkna kivi eelkõige Tallinna kapsaaeda, kes majanduskriisi ajal huvihariduse raha minimaalseks kärpis. «Kui me aga maksaksime otse lapsevanematele, siis nendes peredes, kus suuremad probleemid laste kasvatamise ja alkoholiga, ei pruugi samuti raha lapse huvihariduseni jõuda. Seega tuleb riigi tasemel kõigepealt välja töötada mehhanism, kuidas jõuaks see raha reaalselt huvikoolidele.»
Ka riigikogu aseesimees Laine Randjärv (Reformierakond), kes on ringiraha eelnõu juba aastaid tagasi ajanud, oli veendunud, et see on ülioluline ja kinnitas, et huvihariduse raha tuleb kunagi kindlasti. «Olen selle nimel aastaid tööd teinud ja jätkan kindlasti selle teema olulisena päevakorras hoidmist. Kuna ka riigieelarve tasakaal on tähtis, siis praegu tuleb tõdeda, et ringiraha elluviimine toimub väikese viivitusega,» märkis ta.
Praegu tegeleb huviharidusega natuke alla poole kooliealistest lastest, koalitsiooni eesmärk oli seda osakaalu suurendada 75 protsendini.
--
2014. aastaks antud lubadusi koalitsioonileppest:
* Viime valitsussektori hiljemalt aastaks 2014 struktuursesse eelarve ülejääki ning hoiame seejärel ülejääki kõigil kasvuaastatel;
* Kehtestame 1. jaanuarist 2014 sotsiaalmaksu lae: et töötasu osalt, mis ületab 4000 eurot kuus, ei maksta sotsiaalmaksu.
* 1. jaanuarist 2014 kehtestame kuni 130 euro suuruse iga-aastase pearaha igale kooliealisele (6-19aastasele) lapsele, mida saab kasutada huvialaringis osalemise eest tasumiseks. Leppe järgi saanuks seda muuhulgas kasutada ka noortespordi finantseerimiseks, luues sellega lapsevanemale valikuvabaduse oma lapse sportliku arengu kavandamiseks.