Siseminister Marko Pomerants toetab Keskerakonna algatatud eelnõu, mille järgi lähenemiskeelu saanud inimene peab hakkama kandma spetsiaalset elektroonilist seadet, et keeldu oleks hõlpsam kontrollida.
Siseminister toetab lähenemiskeelu all olevate inimeste elektroonilist valvet
4. jaanuar 2010, 12:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonna fraktsioon algatas karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu eesmärgiga tõhusamini kaitsta lähisuhte vägivalla eest ning tõhustada perevägivallaga juhtumite avastamist.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet märkis, et praegu kehtivad õigusaktid ei taga piisavat kaitset lähisuhete vägivalla ohvreid. «Statistikaameti tehtud uuringust selgub, et viimasel aastal on Eesti täiskasvanud elanikest 95 000 kokku puutunud paarisuhte vägivallaga,» tõdes ta.
Endine siseminister Laanet ütles, et Pomerantsi toetus eelnõule on suur asi ja kasvatab tõenäosust selle vastu võtmiseks riigikogus. Ta lisas, et ka justiitsminister Rein Lang on talle suusõnaliselt märkinud, et «ideel on jumet ja seda tuleks edasi arutada».
Laanet lausus, et kõige tõenäolisem oleks elektroonilise valve kasutusele võtmine sel moel, et lähenemiskeelu saanud isikule kinnitatakse 24 tunniks spetsiaalne jalavõru. Ta lisas, et erakond ei ole tehnilist lahendust lõpuni läbi mõelnud, kuid kunagise kõrge politseijuhi hinnangul tuleks ilmselt spetsiaalsed andurid anda ka pereliikmetele, kes on ohus.
Laanet tõdes, et jalavõrusid on Eestis mitu aastat juba rakendatud enne tähtaega vabanenud vangide puhul.
Tema sõnul ei kaasne ajutise lähenemiskeelu rikkumisega praegu kahtlustatava jaoks mingeid tagajärgi ning lähenemiskeelu tagamiseks puuduvad turvameetmed, kindlustamaks kannatanute kaitse lähenemiskeelu saanud isiku võimaliku vägivalla eest.
Laanet märkis, et lähenemiskeelu tagamiseks puuduvad Eestis praktilised turvameetmed, mistõttu on viimase kolme aasta jooksul lähenemiskeeldu kohaldatud vaid 40 juhul.
Kehtiv seadus ei näe ette karistust kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu, ajutise lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu esmakordse rikkumise eest, kui sellega ei põhjustatud ohtu isiku elule, tervisele või varale.
Eelnõuga sätestatakse karistus ka keelu esmakordsel rikkumisel, kui sellega ei põhjustatud ohtu isiku elule, tervisele või varale. Kui sama tegu pannakse toime vähemalt teist korda või sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, karistatakse kuni üheaastase vangistusega.