Tallinna linnaeelarve tuludest moodustavad riiklikud maksud ligi kaks kolmandikku, samas tuleb kohalikest maksudest tulu alla kahe protsendi eelarve kogumahust.
Tallinna eelarve sõltub suuremas osas riiklikest maksudest
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
13. september 2013, 17:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2013. aasta eelarve tuludest moodustavad riiklikud maksud 63,7 protsenti. Suurim tuluallikas on üksikisiku tulumaks, mille osakaal on pealinna selle aasta eelarves lisaeelarveid arvestamata 58 protsenti. Teise riikliku maksu, maamaksu osatähtsus Tallinna eelarves on 5,8 protsenti
Kohalike maksude osatähtsus on Tallinna eelarve kogumahust väike ehk vaid 1,7 protsenti.
Omavalitsuste eelarved kujunevad maksutuludest, kaupade ja teenuste müügist, lõivudest, vara müügist, varade tuludest, toetustest ja muudest tuludest. Riik eraldab omavalitsuse eelarvesse osa selle omavalitsuse territooriumil elavate inimeste tulumaksust ning haldusterritooriumi maksustatavalt maalt kogutava maamaksu. Tänavu laekub Tallinna eelarvesse 11,57 protsenti eraisiku maksustatavast brutotulust.
Kohalike maksude seadus võimaldab omavalitsustel kehtestada kuus kohalikku maksu, need on reklaamimaks, tänavate sulgemise maks, parkimistasu, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks ja lõbustusmaks.
Lisaks saavad omavalitsused tulu toetustena riigieelarvest ja välisrahastusena. Põhiseaduse järgi võib riik panna seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsustega neile riiklikke kohustusi, kuid kohustustega seotud kulud tuleb katta riigieelarvest. Enamus välisrahastusest laekub Euroopa Liidu regionaalarengu fondist, sotsiaalfondist ja ühtekuuluvusfondist, mis suunatakse läbi riigieelarve ning jaotatakse valdkondlike rakendusk avade alusel projektipõhiselt.
Tallinna 2013. aasta põhieelarve tulude kogumaht lisaeelarveid arvestamata on 441 080 295 eurot. Üksikisiku tulumaksu tuleb eelarve järgi linnale 255 700 000 eurot, maamaksu 25 400 000 eurot, kaupade ja teenuste müügi tulud on 52 677 333 eurot ning kohalikud maksud 7 512 000 eurot. Linnavara müügiplaan on selle aasta eelarves 5 079 455 eurot, dividenditulu 5 970 000 eurot, toetused riigieelarvest ja muudelt institutsioonidelt 72 832 468 eurot ning välisrahastus 16 247 302 eurot.
Tallinna finantsteenistus on arvestanud, et keskmise palga kasv ühe protsendipunkti võrra suurendab linna eelarves arvestuslikult tulumaksu tulu ligi 2,4 miljonit eurot aastas.
Tulumaksu mõjutab ka maksumaksjate arvu muutus. Tulu saajate arvu suurenemine tuhande inimese võrra suurendab maksutulu üle 2,3 miljonit eurot aastas. Tallinna pressitalituse andmetel on tänavu septembri keskpaiga seisuga pealinna registreeritud elanike arv kasvanud 8679 inimese võrra, elanike arvu kasvu seostatakse eelkõige aasta algusest toimima hakanud süsteemiga, mille järgi on rahvastikuregistris Tallinna elanikuna kirjas olevatele inimestele linna ühistransport tasuta.
Maamaks on riiklik maks, mis maamaksuseaduse alusel laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksuseaduse alusel võib kohalik omavalitsus kehtestada maksumääraks 0,1 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast. Tallinnas on alates 2012. aastast maamaksumäär 2,5 protsenti.
2013. aastast kehtib maamaksuseaduse alusel antav riiklik maamaksuvabastus maa omanikule või kasutajale tema omandis või kasutuses olevale elamumaale kuni 0,15 hektari ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht. Maksuvabastuse tingimus on, et omanik ei saa maalt rendi- või üüritulu.
Reklaamimaksu laekub Tallinna põhieelarve järgi tänavu 2,3 miljonit eurot. Tallinn maksustab reklaamimaksuga linnas ülespandud reklaame, maksumäär on tänavu 45 senti ruutmeetri kohta ööpäevas.
Teede ja tänavate sulgemise maksu kavatseb Tallinn tänavu koguda 612 000 eurot. Maksu eesmärk on teede ja tänavate sulgemist selliselt, et teed oleksid liiklejate jaoks võimalikult lühikest aega või väikeses mahus suletud. Teede ja tänavate sulgemise maksu määruse kohaselt võetakse maksuobjekti maksustamisel aluseks liiklusintensiivsusest tulenevalt vastava tee, tänava või väljaku maksumäär. Maksumäärad on diferentseeritud sõltuvalt tänavate grupist, täielikust või osalisest sulgemisest, nädalapäevast, kellaajast ja sulgemise kestvusest.
Parkimistasu loodab Tallinn saada 4,6 miljonit eurot. Parkimistasu alla käivad nii tasulisel parkimisalal parkimise eest makstud tasud kui ka tasu maksmata jätmise eest määratud viivistasud.
Riigilõivudena on Tallinna eelarvesse kirjutatud 612 036 eurot- Põhilise osa riigilõivust saab linn ehitiste püstitamiseks, rekonstrueerimiseks ja ümberehitamiseks väljastatavate ehitus- ja kasutuslubade eest.
Kaupade ja teenuste müügi reale on linnaeelarves tänavu tuluna planeeritud 720 738 eurot. See tululiik koguneb hoonestusõiguse seadmise- ja kasutusõiguse seadmise tasust.
Saastetasuna loodab Tallinn tänavu koguda 155 775 eurot. Keskkonnatasude seaduse alusel maksab saastetasu isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse heita keskkonda saasteaineid. Kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekub 75 protsenti olmejäätmete prügilasse viimisega seotud saastetasust.
Trahve kavatseb Tallinn tänavu koguda 967 520 eurot. Suurema osa trahvidest kogub munitsipaalpolitsei ühistranspordist piletita sõidu eest, järgnevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel, teeseaduse, tarbijakaitseseaduse ja ehitusseaduse rikkumise eest määratud trahvid.
Finantstulu loodab linn tänavu saada 200 000 eurot ja see tulu koguneb vaba raha paigutamisest tähtajalistesse deposiitidesse, rahaturufondidesse ja üleöö rahaturule.
Kasumit vara müügist loodab linn tänavu saada 2,2 miljonit eurot, enamasti müüb linn endale kuuluvaid kinnistuid.
Loodusvarade kasutustasuna loodab Tallinn saada tänavu 250 000 eurot. Tallinna eelarvesse laekub loodusvarade kasutusõiguse tasust maavaravara kaevandamisõiguse tasu ja vee-erikasutustasu. Maavaradest kaevandatakse Tallinna territooriumil paekivi.
Dividende tahab Tallinn tänavu saada 5,79 miljonit eurot. Dividende saab pealinn ASilt Tallinna Vesi ja ASilt Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus.
Lisaks saavad omatulu Tallinna linnaasutused. Suuremad omatulu liigid on tulu haridusteenuste ja transporditeenuste osutamise eest. Linn saab omatulu väga erinevate asjade eest, muu hulgas näiteks linnale kuuluvate ruumide üüri ning muuseumide piletituluna.
Lisaks põhieelarvele on Tallinn täna vastu võtnud ühe lisaeelarve ning linnavalitsus esitab volikogule veel ühe lisaeelarve. Põhieelarve ja kahe lisaeelarve maht on kokku 500,7 miljonit eurot.