Õiguskantsler pöördus poliitreklaami keelu pärast riigikohtusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et aktiivse valimisagitatsiooni ajal poliitilise välireklaami täielik keelustamine ning keelu rikkumise eest vastutuse sätestamine on põhiseadusega vastuolus ning saatis täna riigikohtule taotluse tunnistada need sätted kehtetuks.
Tema arvates peavad erakonnad selles neid endid teravalt puudutavas küsimuses leidma omavahel kokkuleppe ning ta ei pea õigeks, et selle reguleerimist on juba aastaid edasi lükatud.
«Mõistan, et sel aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimiste ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste õhustikus võis erakondadel olla raskendatud selles teemas kokkulepeteni jõudmine,» tõdes õiguskantsler, kuid tuletas meelde, et sätete põhiseadusvastasusele on tähelepanu juhitud alates 2005. aastast, mil riigikogu aktiivse valimisagitatsiooni ajal poliitilist välireklaami keelustavad seadusemuudatused vastu võttis.
«Põhiseadusvastastele sätetele läbi sõrmede vaatamine ei saa jätkuda ning põhiseadusega mulle pandud kohustust täites pean andma selle üle nelja aasta kestnud saaga riigikohtu lahendada,» ütles Teder.
Õiguskantsler leiab, et vastuolu põhiseadusega seisneb osas, mis keelustab täielikult aktiivse agitatsiooni ajal poliitilise välireklaami ning näevad ette vastutuse poliitilisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumise eest reklaami tellijale, vahendajale, tootjale, avalikule esitajale, üldsusele näitajale ja üldsusele ülekandjale.
«Poliitilist välireklaami tuleb valimiste ajal teha mahus, mis ei muudaks seda valijale vastuvõetamatuks. Kuid piirangud peavad olema mõistlikud ja saavutama tulemuse, riivamata liigselt põhiseaduslikke õigusi,» rõhutas Teder. «Poliitilise välireklaami täieliku keelustamise näol on tegu õige eesmärgi nimel vale vahendi valikuga.»
Riivab valimisõigust
Poliitilise välireklaami keelustamine riivab väga intensiivselt isikute valimisõigust, aga ka mitmeid teisi põhiõigusi, näiteks sõnavabadust.
Õiguskantsler tunnustas, et välireklaami täieliku keelustamisega püüti vältida praktikas esinenud gigantomaaniat nii reklaamide suuruse kui mahu osas, mis on igati õige lähenemine. «Kindlasti on vaja ka vabastada avalikku ruumi liigsest välireklaamist, mis võib tekitada avalikkuse vastumeelsust poliitilise reklaami ja poliitika vastu tervikuna,» hindas Teder.
Kuid õigete eesmärkide saavutamiseks on õiguskantsleri hinnangul valitud vahend, mis võimaldab eesmärke saavutada vaid mingis osas ja ühe reklaamivormi keelustamisega on saavutatud see, et reklaam nihkub lihtsalt teistesse kanalitesse või teisele ajale.
«Seda on näidanud ka viimaste valimiste praktika - kandidaatide hiidportreed vohasid linnapildis juba kolm kuud enne valimisi. Lõpptulemusena ei pruugi väheneda valimiskampaania kulud ja seatud eesmärgid jäävad illusoorseteks,» ütles Teder.
«Samas aga sekkutakse intensiivselt valimisõigusesse - just aktiivse valimisagitatsiooni ajal, kui inimestel on huvi poliitiliste seisukohtade vastu, piiratakse nii valijate õigust infot saada kui ka kandidaatide õigust infot anda.»