Ärimees Rein Kilgi sõnul kvalifitseeruksid praegu üle 50 000 krooni teenivad asjalikumad riigikogu liikmed tema firmades maksimaalselt 20 000-kroonise palgaga töödele.
Kilk ei maksaks riigikogulastele üle 20 000 krooni
18. detsember 2009, 10:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui näiteks Ene Ergma oleks metsandusharidusega, oleks tal Kilgilt loota 20 000-kroonist palka puidusektori juhina, vahendab Õhtuleht.
Liviko peadirektor Janek Kalvi võtaks mõne riigikogulase viinatööstusse tööle küll, kui tollel oleks vastav pädevus, ja seal oleks ehk isegi mõni üksik ametikoht praegusega samaväärse palgaga.
Tallinna Ülikooli politoloogi Anu Tootsi sõnul on põhiprobleem selles, et riigikogu on üle makstud - kui Soomes teenib parlamendisaadik kaks riigi keskmist palka, mujal läänes kuni kolm, siis Eestis koguni neli.
Tootsi väitel ei oleks seega riigikogulaste palgatõus põhjendatud ka mitte-masuajal, samuti ei ole neil palga suurust arvestades põhjust saada kuluhüvitisi.
Tartu Ülikooli politoloogi Rein Toomla sõnul jättis riigikogu käitumine mulje, et neid ei huvita üldse avalik arvamus, mis antud juhul soovis parlamendisaadikute palga vähendamist.
«Nad oleksid võinud võtta aluseks endiselt keskmise palga, aga hakata seda vaikselt vähendama - näidata nii, et näete, meie sissetulek kahaneb ka,» soovitas politoloog poliitikutel näidata natukenegi hoolivust.