President Toomas Hendrik Ilves taunis poliitilise väitluse naeruvääristamist ja avaldas muret Eesti poliitilise kultuuri pärast.
President taunis poliitilise väitluse naeruvääristamist
17. detsember 2009, 16:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma olen mures Eesti poliitilise kultuuri pärast. Ka poliitikas peavad kõik endale aru andma, et süüdistada kedagi tegudes, mida toime ei ole pandud, on eksimus eetilise käitumiskultuuri vastu,» ütles Ilves vastuseks BNSi küsimusele anda hinnang Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Jüri Pihli kaitsepolitseile tehtud avaldusele.
«Mis ka ei oleks taolise käitumise motiiviks, peame seisma selle eest, et saaksime pidada avalikku diskussiooni risustamata keskkonnas,» ütles president.
Ilves lisas, et sisepoliitika ei ole reegliteta mäng, kus juhindutakse isiklikest emotsioonidest ja põhimõttest «tema tegi ka», kellelegi tagasitegemise soovist või kahepalgelisest eneseupitamisest rahva tunnetel, kui erinevatele sihtgruppidele räägitakse erinevat juttu.
«Selle reegli järgimine seab esiplaanile avaliku debati, kõigi osapoolte õiguse esitada oma väiteid ja võimaluse vaielda. Ausat väitlust ei saa asendada üksteise halvustamine. Sisepoliitilise avalduse vormistamine kuriteoteateks on mulle arusaamatu,» ütles president BNSile.
Ilves kinnitas, et taunib sellist käitumist ja poliitilise väitluse naeruvääristamist laiemalt. «Leian, et praegune juhtum on ehe näide, kuidas müra häirib diskussiooni meie jaoks olulistel teemadel nagu majanduse areng, töötuse kasv, hariduse tulevik,» märkis riigipea. Tema sõnul on riigimehelike poliitikute esimeseks reegliks vastutustunne Eesti rahva käekäigu ja Eesti riigi maine ees, mis on üks julgeoleku kindlaid tagatisi.
«Et poliitikud ei kasvaks lahku rahvast ja Eesti ei kasvaks lahku demokraatliku maailma headest tavadest. Aga tähtsad on ka poliitiline kultuur, ausus, öeldud sõnade ja tehtud tegude tähenduse mõistmine. Alati tuleb meeles pidada, et poliitiku, nagu üldiselt iga ausa inimese sõna maksab,» sõnas Ilves.
Kaitsepolitsei lükkas tagasi avalduse, milles endine siseminister ja opositsioonilise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jüri Pihl taotles kriminaalasja algatamist peaminister Andrus Ansipi ning ministrite Rein Langi ja Urmas Paeti väidetava riigireetmise kohta.
Justiitsminister Lang avalikustas kolmapäeval justiitsministeeriumi kodulehel Pihli avalduse kaitsepolitseile. 2. detsembri kuupäevaga Jüri Pihli allkirja kandev dokument algab sõnadega «Lähtudes kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 194 lg 1 edastan teile kuriteoteate».
Pihl kirjeldab dokumendis septembris puhkenud viisaskandaali, kui tuli ilmsiks, et siseministri ülesandeid täitnud justiitsminister Rein Lang tühistas välisminister Urmas Paeti taotlusel Venemaa riigiduuma saadikule Sergei Markovile kehtestatud Schengeni viisakeelu ja jättis keelu noorteliikumise Naši endise juhi Vassili Jakemeko suhtes kehtima.
«Pärast nende juhtumite avalikuks tulekut ja jälgides justiitsminister Rein Langi, välisminister Urmas Paeti, aga ka peaminister Andrus Ansipi käitumist selles situatsioonis, tekib mul kahtlus, et need valitsuse liikmed võisid toime panna kuriteo, mis vastab karistusseadustiku paragrahv 232 tunnustele,» kirjutas Pihl. Karistusseadustiku paragrahv 232 käsitleb riigireetmist.