Täna lõpphääletusele pandav kõrgete riigiametnike uus palgakord kindlustab saadikutele 6400-kroonise palgatõusu, kuid presidendi palk teeb hoopis vähikäiku.
Uus kord toob riigikogu saadikutele 6400-kroonise palgatõusu
16. detsember 2009, 09:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogulastele 2011. aasta aprillist kehtima hakkav suur palgatõus tuleb selle arvelt, et praegu on rahvasaadikute palk seotud järsult alanenud Eesti keskmise palgaga.
Parlamendiliikme praegune palk tuleneb 2008. aasta neljanda kvartali ehk palgaralli laineharja keskmisest palgast ning on 52 468 krooni. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt peaks keskmine palk tänavu neljandas kvartalis aga kõvasti langema ning viiks tuleva aasta 1. aprillil riigikogulaste palga 49 200 krooni peale.
Kena palgahüpe
Algaval aastal peaks aga keskmine palk rahandusministeeriumi prognoosi järgi veelgi alanema, mis viiks riigikogulase palga 2011. aasta aprillis praeguse seaduse järgi 46 400 krooni peale, kuid uus süsteem kingib rahvasaadikutele hoopis palgahüppe 52 885 kroonile.
Seejuures pakub rahandusministeeriumi prognoos alles 2014. aasta IV kvartalisse pisut suuremat keskmist palka kui see oli 2008. aastal.
Riigikogu tavaliikmetega võrreldes lõikavad veelgi suuremat kasu riigikogu esimees, aseesimehed ning komisjonide ja fraktsioonide juhid, kelle palgaaste on lihtliikmest suurem.
Uue seaduse järgi võidavad palju ka peaminister ja riigikohtu esimees, kuid nende palgatõusu taga on parlamendi põhimõtteline otsus kergitada nende palk võrdseks presidendi omaga.
Mullu ja tänavu kiitis riigikogu heaks seadusemuudatused, millega paljude kõrgete riigiametnike palgad esmalt külmutati ja seejärel kärbiti kuni tuleva aasta lõpuni. Ilma selle kärpeta oleks näiteks presidendi palk praegusest ligi 12 000 ning peaministri oma 11 000 krooni suurem.
Parlament tahtis külmutada ka oma palka, kuid riigikohus otsustas, et seadus seda ei võimalda. Kärpimise korral oleks riigikogulaste palk praegusest üle 7000 krooni väiksem.
President kaotab
President teeniks aga uue seadusega alates 2011. aastast hoopiski nelja aastaga ligi 4000 krooni vähem. Presidendi praegune, ajutiselt kärbitud ametipalk on 79 019 krooni, 2011. aastal oleks tema palgaks senise korra järgi taas seitse Eesti keskmist ehk 81 270 krooni. See on ligi sada krooni vähem kui näeb tema palgana ette uus seadus.
Uus süsteem näeb ette seda, et tulevikus hakatakse kõrgemate riigiteenijate palkasid kord aastas läbi korrutama spetsiaalse indeksiga, kus võetakse arvesse nii tarbijahinnaindeksit kui ka riigile laekunud sotsiaalmaksu.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde sõnul otsustati palgaastmestiku lähtepunktiks oleva presidendi, peaministri, riigikohtu ja riigikogu esimehe palgaks 5200 eurot (81 362) krooni selle arvestusega, et riigiteenijate palgad jääksid praegusele tasemele. Eile riigikogus esinedes rõhutas Linde, et tegelikult presidenti palka hoopis kärbitakse.
«Enne seda ajutise palga langet amise seadust, kui oleks kehtinud see süsteem edasi, oleks riigipea saanud 91 819-kroonist palka,» märkis ta. Linde hinnangul on samasugune olukord peaministriga – praegusega võrreldes tõuseb valitsusjuhi palk uue seaduse järgi 18 000 krooni, kuid kui poleks ajutise seadusega tema palka vähendatud, oleks tõus alla 3000 krooni.