Riigikogu põhiseaduskomisjon tõstis eile valitsuse otsusega tööle määratavate ametnike ja asekantslerite tuluvalemid kõrgemate riigiteenijate palkade eelnõust välja.
Valitsuse määratavad ametnikud tõrjuti palgaeelnõust
15. detsember 2009, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Punkt, mis sätestas, et eelmainitute ametipalga koefitsiendi määrab valitsus ning see ei või olla kõrgem kui 0,65, viidi komisjoni enda tehtud muudatusettepanekuga selleks sobivamasse seadusesse - riigiteenistujate ametinimetuste ja ametipalkade seadusse, seisab eelnõu seletuskirjas.
Selle sätte kohaselt ei või riigiteenistujate iga-aastaselt riigieelarvega määratava kõrgeima astme palgamäär olla kõrgem kui riigikogu liikme palk (koefitsient 0,65).
Muudatus on tehtud ka riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmete seadusse, mis alates tänavu juulist sätestas, et kantsleri palk on 90 protsenti ministri palgast ning et kantslerile ei maksta lisatasusid.
«Kuna eelnõus sisalduvate palgakoefitsientide järgi suurenes ministri palgakoefitsient (0,85) ning sellega seoses oleks kantsleri palk tulnud kõrgem kui riigikogu liikme palk, otsustati vähendada vastavat protsenti 75 protsendile, sätestades ka lisaklausli, et palk ei või olla kõrgem kui riigikogu liikme palk,» seisab eelnõus.
Kehtivasse seadusse jäi sisse ka säte, et kantslerile ei maksta lisatasusid.