Riigikogu põhiseaduskomisjon muutis tippametnike palkade eelnõu, lisades sinna võimaluse maksta ühele kantslerile rohkem palka kui teisele.
Üks kantsler võib teisest edaspidigi rohkem teenida
7. detsember 2009, 15:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjoni esimehe Väino Linde sõnul määrati kindlaks siiski see, et ükski kantsler ei tohi teenida rohkem kui riigikogu liige, see tähendaks siis eelnõu kohaselt 0,6 presidendi palka.
Et kantslerite tööülesanded ja vastutuskoormad erinevad omavahel, otsustatigi Linde väitel taoline muudatus sisse viia.
Konkreetsed palganumbrid paneb eelnõu tänase versiooni kohaselt paika valitsus.
Riigikontroll oli saatnud novembri keskel põhiseaduskomisjonile arvamuse, milles leidis, et kantslerite, asekantslerite ja teiste valitsusasutuste juhtide palgakorraldus tuleb jätta eelnõu reguleerimisalast välja.
«Valitsusasutused erinevad üksteisest suurel määral nii funktsioonide, asutuse suuruse kui vastutusala poolest. Objektiivsed erisused tingivad elulise vajaduse valitsusasutuste juhtidele erinevate palkade määramiseks,» kirjutas toona peakontrolör riigikontrolöri ülesannetes Jüri Kõrge.
«Paindlikkuse puudumine võib takistada sobivate juhtide leidmist, tekitada tegeliku ebavõrdsuse ning viia ka läbipaistmatute kompensatsioonisüsteemide otsimisele (palka korvavad soodustused).»
Riigikogu täiskogu arutab praeguste kavade kohaselt Linde sõnul eelnõu 1. lugemisel kolmapäeval ning 2. lugemine peaks olema järgmise nädala teisipäeval.
Kehtima peaks uus kord hakkama 2011. aasta märtsis-aprillis.